Noppeid armastuskirjadest: tunnen, kuidas õhk saab otsa, sest liblikad muudkui paljunevad ja tarbivad ära kogu hapniku mu keres

Kaks sähvatust. Kaks kiindumust. Kaks saatmata kirja. Klaasid kõlagu – armastuse terviseks! Ka kauge ja kättesaamatu.

Hetked, mis tähendasid kõike

See hetk, mil keset ülerahvastatud ööklubi – vaigistavalt valju muusika keskel – kohtuvad me pilgud. Enesekindlalt ja ootamatult haarad sa kinni mu käest, tõmbad mind enese ligi, seejärel lükkad natuke eemale, keerutad korra ja siis korra veel. Aeg peatub ja ma olen segaduses. Mis just toimus? Mu süda võpatas. Aga sa teadsid, mida teed. Mu elu kõige võluvam ootamatus. Hetk, mil saatus kisendab “Plaani muutus!” ja miski nii sinus kui ka minus lõpeb ja algab üheaegselt.