Sandra Ashilevi kannatas lapsepõlves eriliste juuste tõttu palju valu: pisarad voolasid ja ma ei saanud aru, miks minul peab selline pahmakas peas olema
Sandra tunnistab, et enamik Eesti juuksureid ei oska tänaseni tema juustega midagi ette võtta, sest sellealast praktikat lihtsalt ei ole. “Minu vanematel oli väga raske minu ja mu venna juustega hakkama saada. 80-90ndatel ei olnud selleks sobivaid harju ega hooldusvahendeid, tuli hakkama saada sellega, mis oli ehk tavalise kammi ja palsamiga,” meenutab ta.
“Mäletan, et meil oli iga pühapäev juuste kammimise situatsioon: istusin põrandal vanaema jalgevahel ja ta ragistas kaks-kolm tundi mu juukseid lahti kammida. Mul pisarad voolasid, oli nii valus ja halb ning ma ei saanud üldse aru, mis toimub ja miks just minul peab selline pahmakas peas olema.”
Sandra mäletab hästi ka juuksuriskäike, kui juuksurid seisid ümber tema ringis ja katsusid erilise tekstuuriga soengut. Ühel hetkel sai Sandra emal sellest küllalt ja ta kirjutas Aafrikasse laste isale, kes saatis sobilikud juuksehooldustooted.