Eesti-Jeemeni juurtega noor naine siinsest elust: mina tulin paigast, kus lähed hommikul kooli ja sabas vihisevad kuulid

“Olen segu Araabia kohvist ja Eesti kohupiimast – ma ei näe välja nagu kohalik siin ja ma ei näe välja nagu kohalik Jeemenis. Olen igal pool välismaalane,” naerab Eesti-Jeemeni juurtega Marwa Haider. Ta on elanud Tallinnas seitse aastat. Oma sünnilinna pages ta Lähis-Ida lõputute sõdade ja aheldavate reeglite eest.

Marwa (26) on vaba hing. Kui naerab, siis valjult. Kui midagi ütleb, siis otse silma ja südamest. Araabia naistele omast konservatismi ja vaoshoitust temast naljalt ei peegeldu. Pigem on ta nagu Lähis-Ida toidud – tuline.

Marwa on sündinud Eestis, nagu tema ema Merle ja vanem vendki. Isa on Jeemenist, rannikulinnast Adenist, mis tõlkes tähendab paradiisi. Nii nagu paljude tolleaegsete armastuslugude puhul sattus ka Marwa isa 18aastasena Tallinna mere­kooli, kohtas oma tulevaste laste ema, armus ja abiellus. Koliti Jeemenisse. 

Elu Jeemenis versus elu Eestis

Paljud asjad, mis meile tundu­vad loogilised ja loomupärased, on Jeemenis mõeldamatud. Eriti suhted – kohtingud ja sulnid pilgud pole lubatud, rääkimata avalikust suudle­misest või abieluvälistest lastest.

Eriti traagiline on aga olukord siis, kui naine peaks abieluväliselt rasedaks jääma. “Sa pead beebist vabanema või sind tapetakse. Teine võimalus on riigist põgeneda. Sa ei saa jääda.”

...