Tänane sünnipäevalaps Rita Ray: muusika kirjutamiseks on vaja kontrastseid tundeid. Head lood ei sünni sellest, kui kõik on stabiilne
Nahk valge kui lumi, juuksed kullased kui karamell. Ritas on hollywoodlikku aristokraatlikkust, mis vaheldub rõkkavate naerupahvakute ja elavate žestidega.
Nahk valge kui lumi, juuksed kullased kui karamell. Ritas (23) on hollywoodlikku aristokraatlikkust, mis vaheldub rõkkavate naerupahvakute ja elavate žestidega.
Olgugi et tema hing kisub rohkem souli poole, suutis Rita mõjuda Eesti muusikaauhindade galal vägagi candistatonlikult (“Young Hearts Run Free”). Tema lugu “Disco Stu” on ehe diskobiit, puhas puusanõksutaja, mis paneb peegelkuuli lae all mõnust keerlema ja kingatallad poognatest kuluma.
Väikelinna tüdruk
Esinejanimi Rita Ray tuleneb anagrammist: Kristi Raias ehk Kassiir Rita ehk Rita Ray. Vajadust luua alter ego tunnetas laulja oma esimese albumi “Old Love Will Rust” muusikat kirjutades ja salvestades.
“Mulle tundub, et see on selles žanris vajalik, et neid lugusid esitades depressiooni ei langeks. Soulmuusikat on läbi aegade kirjutatud eluraskuste ja murede kaudu. Eks vahel satub sekka ka häid ja toredaid läbielamisi, aga need kindlasti ei domineeri. Esinejanimi aitab hoida minevikku ja materjali, mida loon, oma igapäevasest minast lahus. Kõik, mis ma kirja panen, on küll väga isiklik, aga vajan seda eraldust, et lugudesse põimitud raskus ei hakkaks painama.”
Ei saa hea ega halvata
Kas hea loo kirjutamiseks on tarvis kriipivat hingevalu? “Ma ei oskagi öelda... Kontrastseid tundeid on vaja, sest head lood sellest ei sünni, kui kõik on stabiilne, kõik on okei. Midagi peab olema kas väga halvasti või väga hästi. On vaja tunda.”