14.04.2020, 19:05

KOGEMUS | Kuu aega mediteerimist: väikesed asjad pole enam viimane piisk. Kannatusekarikasse on ruumi juurde tekkinud

Kas meditatsioon on väljavalitute pärusmaa? Kas tavaline inimene võib ühel päeval sellega lihtsalt pihta hakata? Ja kas selle mõju on tõesti tunda? Otsustasin järele proovida!

Helen Kalpus

Anne & Stiil arhiiv

Fotod: Krõõt Tarkmeel, Kristjan Lepp, Daisy Lappard

Meditatsioon on mul aastaid kuskil peas tiksunud: kuna tegevuse kasulikkusest kuuleb iga nurga peal, olen mõelnud, et ehk tuleks järele proovida. Kuid selleteemalised artiklid ja jutuajamised ei suuda mu tähelepanu kuigi kaua hoida, sest mediteerimist soovitavad inimesed kipuvad kandma hõljuvaid rõivaid, riputama kodu kristalle täis ja eelistama arstidele alternatiivseid ravitsejaid. Aga kus on tavalised inimesed, kes mediteerimisega tegelevad? Selle avastamine ei muuda ju igaühe maailmapilti ega pane kõiki teisele poole maakera joogalaagrisse põrutama?

Mida see minuga teeb?

Teaduslikult on tõestatud, et mediteerimine vähendab stressi ja ärevust, tugevdab tähelepanuvõimet ning parandab unekvaliteeti. Meditatsioon aitab koguni depressiooni, sõltuvuse ja toitumishäiretega toime tulla. Harvardi ülikooli uuringu järgi on regulaarne mediteerimine kasulikum kui lõõgastav puhkusereis. Kõlab paljulubavalt!

Ausalt öeldes kardan aga, et mina hakkama ei saa. Olen täielik nutisõltlane, kellel on vaja kogu aeg mingit infot vastu võtta. Rääkimata telefoni näppimisest, ei suuda ma jalutada ilma kõrvaklappideta, süüa ilma vestluskaaslase või Netflixita ega liguneda vannis ilma lugemisvarata. Isegi magama jään audioraamatut kuulates. Niisama vaikuses istumine näib tõeline piin. Miks ma seda küll vabatahtlikult teha lubasin?