1. Kellega sa aega veedad?

Goethe sõnas: „Ütle, kellega sa aega veedad ja ma ütlen sulle, kes oled sa ise.“ See, keda me tunneme ja mida me teeme mõjutab meie arengut rohkem kui miski muu. See, mida sa teed, ümbritseb sind kindlate inimestega ja nemad omakorda mõjutavad sinu tegevusi.

Mõtle oma kolleegidele ja sõpradele: kas nad inspireerivad ja toetavad sind või hoopis suruvad sind maha? Tundub loogiline, et kui laps veedab aega teiste lastega, kellel pole ühtki ambitsiooni, ei näe ka tema ambitsioonide olulisust. Seega on loomulik ka see, et kui täiskasvanu on koos nendega, kes taluvad ebameeldivaid töökohti ja õnnetut elustiili, hakkab ta ka ise sarnaseid valikuid tegema. Sama kehtib ka selle kohta, mida vaatad, loed ning mõtled. Sinu elu muutub paratamatult sind ümbritseva sarnaseks, seega vali oma keskkond targalt.

2. Kas sa saad seda kontrollida?

Epictetus on öelnud, et üheks olulisimaks filosoofi ülesandeks on teha vahet sellel, mida ta saab kontrollida ja mida mitte. Kahjuks raiskavad inimesed tihtipeale liiga palju aega teise variandi peale ning kaotavad palju võimalusi, kuna ei mõista esimest.

Sa saad kontrollida oma tegusid, mõtteid ja tundeid. Sa ei saa mõjutada teisi inimesi, ilma ega seda, mis toimub parasjagu kogu ülejäänud maailmas. Kas tead aga, kuidas need omavahel seotud on? Sa saad kontrollida seda, kuidas sa reageerid teistele inimestele ja väljaspool toimuvale. Kui selles erinevuses selgusele jõuad, muutud õnnelikumaks, tugevamaks ja edukamaks, sest paned oma fookuse nendele elu aspektidele, mis tegelikult loevad.

3. Missugune näeb välja sinu ideaalne päev?

Kui sa ei tea, missugune näeb välja sinu jaoks ideaalne päev, siis kuidas saaksid kunagi teha otsuseid või plaane, mis aitavad sul sellist päeva regulaarselt kogeda? Tähtis on oma kõige õnnelikumaid ja nauditavamaid päevi analüüsida. Mida sa tegid? Miks need sulle meeldisid?

Järgmise sammuna tee kindlaks, et sinu töö, isiklik elu ja isegi paik, kus elad, aitaksid sul reaalselt neil päevadel kogetud õnnetunde suunas liikuda. Kui sa ei taha veeta suurema osa oma ajast kontorist, leia teistsugune elukutse. Kui sulle aga meeldib rangem struktuur, loo endale elu, millega kaasneb vastutustunne ja ootused, kuna need sobivad sulle. Kaalu ka seda, kas oled introvert või ekstravert ning kuidas sinu valikud ja elustiil seda toetavad. Sa ei saa iial tunda pidevat õnnetunnet, kui sa ei saa olla sina ise ning oma elu nautida.

4. Kas olla või teha?

Üks eelmise sajandi parimaid strateege, John Boyd küsis oma assistentidelt tihti: „Kas olla või teha? Mis tee valiksid sina?“ Ta mõtles selle all, kas otsustad armuda ideesse sellest, missugune edu välja näeb või keskendud oma suuremale eesmärgile? Kas valid kinnisidee oma tiitlist, fännide arvust, palganumbrist või hoopis reaalsed käegakatsutavad saavutused? Ta uskus, et inimesed saavadki olla üks neist kahest – need kes teevad ja need, kes lihtsalt teesklevad. Kumb oled olnud sina ja kumb sa tahaksid olla?

5. Kui mina ei ole iseenda jaoks olemas, siis kes on? Kui ma olen ainult iseenda jaoks olemas, siis kes ma olen?

Alternatiivina küsitakse tihti küsimuse teises osas ka: „Kui ma olen ainult iseenda jaoks olemas, siis milline ma olen?“ Sel juhul on vastus: „kõige halvem.“ See küsimus ja vastus tuleb Rabi Hillelilt ning selle idee on, et sa pole halb inimene, kui soovid, et jääksid meelde, jõuaksid tippu ja saaksid nii endale kui oma perekonnale kõike lubada.

Kui see on aga kõik, mida sa elult tahad, siis on see probleem, kuna elus peab jõudma tasakaaluni. Ühest küljest on läbilöömiseks vaja vähemalt mingil määral ego, iseendasse investeerimist, uhkust, väärikust ja ambitsiooni, kuid seda peab tasakaalustama tagasihoidlikkus ja omakasupüüdmatu isiksus.

6. Millest ma ilma jään, kui otsustan muretseda ja karta?

Gavin de Becker kirjutab oma raamatus „The Gift of Fear“ järgnevalt: „Kui muretsed, siis küsi endalt, mida sa otsustad praegu mitte näha? Missugustest olulistest asjadest jääd ilma, kuna otsustasid tähelepanelikkuse ja arukuse asemel valida muretsemise? Kas ärritumine annab sulle rohkem valikuid?

Takistused muudavad meid emotsionaalseteks, kuid ainus viis neist üle saamiseks ja ellujäämiseks on võtta nende emotsioonide üle kontroll. Kreeklastel on selle kohta kindel sõna: apatheia. See tähendab teatud vaimset rahulikkust ja tasakaalu, eriti just keerulistes olukordades. Selleni aitab jõuda oma emotsioonide kontrollimine ja ekstreemsete reaktsioonide vältimine. Kui leiadki end olukorrast, mil need emotsioonid sinu üle võimust võtavad, on üks viis nende kontrolli alla saamiseks endale meenutamine, mis on nende hind: sa jääd millestki heast ilma, kui oled närviline, hirmunud või ärevil. Kas see on seda väärt? Tõenäoliselt mitte.

7. Kas ma teen oma tööd?

Jalgpallitreeneritel Bill Belichickil, Nick Sabanil, Sean Paytonil ja Jason Garrettil on üks ühine käsklus, mida nad oma tiimidele annavad: tee oma tööd. Väidetavalt oli kõige viimane asi, mida kunagine korvpallitreener John Wooden oma tiimile pärast mängu ütles: „Minu töö on tehtud.“ Seega küsimus on – kas sina enda oma teed? Kas sa üldse tead, mis see töö on? Oluline on meeles pidada, et me võime olla ka meeletult hõivatud, aga ikka mitte oma tööd teha. Meie aja võivad enda alla võtta asjad, mis tegelikult ei loe. Me võime endalegi märkamatult teha tööd, mida tegelikult peaks tegema keegi teine või lihtsalt lükkame kohustusi edasi ja ignoreerime neid. Kuigi kõik need asjad justkui hoiavad meid „töös“, ei ole see töö, mis tegelikult loeb.

8. Mis on kõige tähtsam?

Kui sa ei tea, mis on sinu jaoks kõige olulisem asi, siis kuidas saad seda esikohale seada? Kuidas tead, kas teed selle saamiseks õigeid samme? Võib-olla on sinu jaoks kõige tähtsam asi perekond. Kui see on sinu prioriteet, siis sa mitte ainult ei pea panustama, vaid sa pead lõpetama enda võrdlemise inimestega, kellel on teistsugused prioriteedid.

Kui sinu jaoks on kõige tähtsam näiteks raha, siis võta see reaalsus omaks ja ole enda vastu aus. Ainult sel viisil saad mõista, mis loeb ja mis mitte. Vaid sel viisil on võimalik lõpetada enda võrdlemine teistega, sest edu tähendab iga inimese jaoks erinevat asja. Vaid sel viisil saab areneda sinu tagasihoidlik enesekindlus, mida filosoof Seneca kutsub „etüümiaks“ – see tähendab uskumist, et sa oled õigel teel ja sind ei kalluta kõrvale ka need eksinud inimesed, kelle rajad sinu omaga aeg-ajalt ristuda võivad.

9. Kelle jaoks see kõik on?

Kui sa lood midagi, müüd midagi või püüad inimestega kontakti saada, siis pead oskama ka sellele küsimusele vastata. Üllatavalt paljud ettevõtjad, kirjanikud, müügimehed ja isegi poliitikud ei ole kunagi hetkeks peatunud ja mõelnud: „Kes on minu siinne publik?“ Just selle tulemusena ei pruugi õiged mõtted piisavalt selgelt kohale jõuda või on lõppkokkuvõttes tegemist hoopis täiesti vale publikuga. Nii on edu saavutamine üsna võimatu. Iga loominguline inimene peab alati oma publikut silmas pidama ja mõtlema järgnevale: mida need inimesed tahavad ja vajavad, missugust väärtust ma neile pakun? Ära käitu ainult oma kõhutunde järgi, vaid garanteeri, et leiad neile küsimustele õige vastuse.

10. Kas see tegelikult ka loeb?

Targad inimesed mõtlevad alati sellele, et elu ei ole igavene. See aitab neil küsida: „Kuna elu on nii lühike, siis kas see, millele ma mõtlen ja mille pärast muretsen, pikas perspektiivis üldse loeb? Tavaliselt on vastus sellele „ei.“

Vana-Rooma keiser Marcus Aurelius meenutas endale väidetavalt alati: „Elu võib igal hetkel lõppeda. Lase sel teadmisel määrata, mida sa mõtled, ütled ja teed.“ USA telesaatejuht, kirjanik ja poliitik Stephen Colbert on samuti öelnud: „Kuigi ajutised pettumused võivad tunduda igavesed, siis igavikuga pole neil mitte mingisugust seost. Kui sa ei jää liiga kauaks sellesse ajutisse hetke kinni, annad endale võimaluse kogeda uusi, potentsiaalselt palju eredamaid hetki.“

11. Kas see aeg on elus või surnud?

Kirjanik Robert Greene usub, et on olemas kaks erinevat aega. Esiteks nii öelda surnud aeg, mille ajal me lihtsalt ootame ning elus aeg, kus me õpime, oleme aktiivsed ja areneme. Sinu võimuses on mõelda, kumma sa enda jaoks valid. Lase sel küsimusel end alati motiveerida ning mitte lasta sul lihtsalt paigale jääda. Haara raamat, võta kätte pliiats ja asu uuesti tööle. Ära anna järele kiusatustele, mis viivad sinu tähelepanu mujale. Võta igast hetkest viimast ja ole alati valmis töötama oma eesmärkide suunas. Kui soovid olla produktiivne, ole täielikult elus.

12. Kas ma olen inimene, kes ma soovin olla?

Meie meeltel on salakaval võime teha vahet, mida me teeme ja kes me oleme. Probleem on aga selles, et see on täielik absurd. Sa ei saa kuidagi olla hea inimene, kui sinu teod on püsivalt halvad. Sind ei saa pidada töökaks inimeseks, kui sa otsid igal võimalusel varianti otseteeks. See ei loe, kui väga kedagi armastad, kui sa seda kunagi välja ei näita. Ka kirjanik Cheryl Strayed on öelnud: „Kahekümnendates eluaastates kasvad ja muutud sa iseendaks. Selleks, kes sa oled. Mis oleks, kui sinust ei saaks jobu?“

Kuna sa tõepoolest oled see, mida sa teed, siis küsi endalt iga kord, kui midagi teed: „Kas see peegeldab inimest, kes ma olla tahan, kellena ma end näha tahan?“ See, kuidas me midagi teeme on see, kuidas me teeme kõike. Seega küsi just seda küsimust iga oma teo, mõtte ja sõna kohta. See mõjutab sind rohkem kui iga uskumus ja minapilt.

Allikas: Thought Catalog