Kuidas taastada kodurahu, kui kriisiaeg on suhted sassi löönud? Eksperdid annavad nõu

Kui koht, mis peaks pakkuma kaitset, muutub trellideta vanglaks, ja sinu partner – või sa ise – valvuriks, kelle tujud ja soovid võivad kõikuda päeva jooksul taevast põrguni, on aeg rullida lahti kriisiplaan.

Kriisinõustaja ja õppejõud Tiina Naarits-Linn ning psühho­loogiline nõustaja Maria-Helena Naarits kriisinõustamise ja enese­leidmise keskusest Mahena (mahena.org) aitavad leida vastuseid, kuidas käituda, kui maailma räsiv koroonakriis hakkab mõjutama ka peresuhteid ja kodurahu.

Mil moel võib mõjutada kriis ja pikalt kodus istumine vaimset tervist?

Me kõik kogeme vahel, et enesetunne ja toimetulek võiks olla parem, ja seda sõltumata riigis toimuvast. Siidpatjadel elu naudib inimene üldiselt väga lühikest aega, isegi kui kõik tingimused selleks on loodud. Elusolemise tund­miseks vajame kuuluvustunde selget tajumist, teadmist, kes ma olen, kuhu kuulun ja kes on minu inimesed.

Võime olla väliselt kontrol­litud käitumisega – või vastu­pidi, impulsiivse enese­väljendusega –, kuid see ei tähenda, et sama seisund valitseb hinges. Seetõttu ei saa keegi teine kindlalt teada, mis seisus me tegelikult oleme. Inimene ise peab sõnastama, mis ja kui palju teda segab; kui talutav või talumatu tema olukord on.

Kuna igasugune sundus muudab enesetunnet kehve­maks, siis hakkab nii mõnigi kord painama küsimus, kui palju raskust jaksab inimene kanda – kas käes on murdu­mise hetk? Mõistmaks paremini iseennast või lähedast emotsionaalselt keerulisel ajal, on hea toimuvat kaardistada. Masendust võivad tõrjuda järgmised küsimused.