Selle asemel hindab Teele praegu edu selle järgi, kui palju suudab inimene raskustest hoolimata olla õnnelik ja tunda igas olukorras enese väärtust.

Küll aga pole see alati nii olnud. Tõestamisvajadust on Teele varem tundnud teravalt, mistõttu oskab ta täna olla väga tänulik oma lihtsuses elatud lapsepõlve eest Lääne-Saaremaal. “Meile tähendas rikkus seda, et on süüa. Kui oli hea kartuli- ja kalasaak, olimegi rikkad,” räägib ta. Teele peres pole olnud edukultust, alles kooli minnes hakkas ta tajuma võrdlemist ja võistlemist.