Ebastabiilne keskkond. Selle põhjuseks võib olla emotsionaalselt või füüsiliselt vägivaldne partner või pereliige: kunagi ei tea, millises tujus ta on, kas ta täna plahvatab või mitte…

Ebastabiilne töö. Ei tea, millal või kui palju raha tuleb, mis ülesandeid päev toob, kas homme on töökoht olemas või mitte; kolleegid või ülemus tekitavad oma käitumisega pinget.

Puudub igapäevane rutiin. Sööd, lähed magama, töötad siis, kui juhtub.

Pikaajaline stress. Kui sul on pidevalt kiire, jooksed ühest kohast teise, kipud öösiti mõtlema, ei hoolitse oma keha ja vaimu eest, sul on halvad suhted, elad valetades või varjates, teed tööd, mida ei taha teha. Sinu vajadused on jäänud pikka aega rahuldamata.

Negatiivne elusündmus. Õnnetus, lähedase surm, lahkuminek, haigus.

Ebatervislik eluviis. Alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine, vähene liikuvus, napp uni, kehv toitumine.

Lapsepõlvetraumad. Emotsionaalne, seksuaalne või füüsiline vägivald, vanema(te) vähene tähelepanu ja emotsionaalne toetus, pereliikme kaotus. Tihtipeale ei mõisteta, et trauma saamiseks ei peagi perekonnas olema suuri traagilisi hetki, nagu lahutus, kellegi surm või mõni õnnetus. Suurim trauma lapse jaoks on, kui ta on jäetud emotsionaalselt üksinda. Vanem on enamasti tööl ega pööra lapsele piisavalt tähelepanu või eirab oskamatusest või hoolimatusest kodus rasketest tunnetest rääkimist ning laps peab ise välja mõtlema, kuidas oma tunnetega hakkama saada. Teine suur trauma lapse jaoks on, kui vanem on lapsega emotsionaalselt vägivaldne või laps kasvab üles, nähes vanematevahelist emotsionaalselt vägivaldset suhet.

Hormonaalsed muutused. Premenstruaalsed või sünnitusjärgsed, ka menopausiga seotud. Vahel võivad ka ravimid olemist mõjutada.