Kuidas ebameeldivat unustada ja vajalikku paremini meelde jätta? Mälutreener annab nõu

Sa oskad une pealt esitada teises klassis õpitud luuletust, aga ei mäleta, kuhu õhtul oma võtmed panid. Paanika! Sind tervitab laialt naeratades tuttav nägu, aga sa ei suuda meenutada ta nime. Piinlik! Võta puhkusel tuurid maha ja tee veidi ajugümnastikat.

Ameerika luuletaja Maya Angelou on öelnud, et inimesed unustavad, mida sa ütlesid või tegid, kuid mäletavad igavesti, milliseid tundeid sa neis tekitasid. Tuleb välja, et tal oli õigus.

Mälutreener Tauri Tallermaa ütleb, et emot­si­oon kõrvetab sündmused kauemaks mällu, kuna elame need tugevamalt läbi. Suurtel tunnetel on küll suur jõud, ent ei eksi ka need, kes armastavad rõhutada, et kordamine on tarkuse ema. “Tõsi, korrutus­­tabel ei seostu eriliste emotsioonidega – selle taga on tuupimine. Korrates saab kõike meelde jätta. See aga eeldab pidevat kordamist, sest kohe, kui lõpetad, hakkab asi ununema,” lausub Tallermaa.

Ajus tegutsevate neuronite seosest võib mõelda kui teekonnast tööle – kui sa rada iga päev tallad, siis see ei rohtu. Teisisõnu: kui sa mingit infot pidevalt kasutad, siis ei lähe see meelest. Kui sul aga pole seda tarvis, hakkab see hääbuma. Näiteks koolis õpitud teadmistest mäletame me keskmiselt 4% (!).

Sugudesõda

Tallermaa nendib, et naised kipuvad meestest paremini mäletama detaile ja sündmusi. “Naised reeglina hoolivad ja hoolitsevad rohkem. Mida enam on aju mingi tegevusega koormatud – kas või muretsemisega –, seda paremini info salvestub. Meestel jällegi on ratsionaalne mõtlemine tugevam, kuigi ümberlülitumine võtab kauem aega.”