Suvisel perioodil kasutatakse kergemaid nahahooldustooteid, mis taastavad eelkõige naha pealmisi kihte ja kaitsevad seda nõnda välismõjude, nagu päikese, saaste ja kiirguse eest. Talvele omaseid toitvamaid ja rasvasemaid kreeme tuleks suvel vältida, sest need võivad suvekuudel põhjustada pooride ummistumist, põletikku ja isegi aknet.

Nahka tuleb koorida ka suvel

Suvel higistab nägu tavalisest rohkem ning ummistunud poorid võivad tekitada põletikke ja vistrikke. Regulaarne koorimine eemaldab nahalt surnud naharakud ja nii püsib jume ühtlasem ja särav. Suvel võiks nii nägu kui ka keha koorida kord nädalas. Hoiatan, et kohe pärast koorimist pole soovitatav päikese kätte minna — koorimise ja päevitamise vahele võiks jääda paar päeva.

Kasuta päikesekaitsega näokreeme

Suvel tuleb päikesekaitset kanda. Päike kiirendab märgatavalt naha vananemist, võib põhjustada pigmendilaike ja nahavähki. Intensiivselt päikese käes viibides tuleks kasutada SPF 50 faktoriga päikesekaitsekreemi. Pea meeles, et päikesekaitsekreemi tuleks kasutada ka rannal jalutades või välikohvikus süües. Kreemi tuleks uuendada iga pooleteise tunni järel.

Ära unusta, et kergesti saavad päikesepõletuse ka huuled — pehmenda ja kaitse huuli huulepalsamiga, millesse on lisatud SPF.

NB! Ära muretse, SPF kreemid ei takista päevitamist. Vastupidi, päevituse tulemus on ühtlasem ja kestab kauem.

Väldi kaks ühes tooteid!

Ära kasuta kaks ühes tooteid, näiteks SPFi sisaldavaid kreeme. Kui näokreem peaks tungima naha põhjakihtidesse, siis SPF tooteid me nii sügavale viia ei soovi ning nende toime on parim just pindmistes kihtides. SPFi sisaldava näokreemi korral on nahal raske toimeaineid omastada. Pigem soovitan hoida erinevate funktsioonidega tooted eraldi. Kreemita nägu ära, oota 20-30 minutit kreemi imendumist ja seejärel kanna nahale puhas päikesekaitse SPF 50.

Appi, punnid!

Sageli arvatakse, et päikesekiired ravivad vistrikke. Seetõttu ei pöörata suvel nahahooldusele ka tavalist tähelepanu. Tegelikult paranevad vistrikud vaid näiliselt. Selle taga on naha üleüldine kuivamine ja selle pindmise kihi paksenemine, kus päikese mõjul kasvab organismi kaitseks pindmise nahakihi peale tugeva keratiiniga kilejas surnud rakkude kiht. Naha pealmise kihi all toimub näärmetesse rasu kogunemine ning bakterite segunemine edasi. Kui päikese aktiivsus kaob, siis kilejas pinnakiht laguneb ning põletikulised kolded tungivad taas naha pinnale, seda üldjoones ägedamalt kui varem.

Kui ootamatult on näkku tekkinud punetav vistrik, siis ega kiiresti sellest lahti ei saagi. Küll aga saab vähendada punetust ja jätta mulje, nagu vistrik oleks tegelikust väiksem. Ära pigista vistrikku! Äsja tekkinud vistrikul pole niinimetatud valget peakest, kust kogunenud mäda välja pigitada. Pigem saab nahk pigistamisest trauma ning punnike võib muutuda suuremaks ning kogemata võib heast soovist punnist vabaneda tekkida hoopis arm. Samuti ei soovita ma vistrikul kasutada peitekreemi või puudrit, sest meik võib vistrikus põletiku tekkele kaasa aidata.

PIGEM TOIMI NII — võta külmkapist jääkuubik, säti see rätikusse ja vajuta see vistrikule. Hoia paar minutit. Korda protseduuri nii kaua kui võimalik. Nii aitad kaasa punetuse ja punnikeses oleva põletiku vähenemisele.

Vesi, vesi ja veelkord vesi!

Nahahoolduse A ja O on organismi seesmine tasakaal. Nahal aitab heas toonuses püsida suures koguses vee joomine. Lisaks niisutamisele, aitab see nahal päikesekahjustusest taastuda. Jälgi, et toidulaud sisaldaks õigeid vitamiine. Vikerkaarevärviliste köögiviljade söömine on pikk samm tervema naha suunas. Kasuta suvehooaega ära ja söö palju mustikaid, kiivisid ja apelsini, C-vitamiinist tulvil maasikaid ja E-vitamiini sisaldavat avokaadot.

Millised on suvised protseduurid?

Suvised nahahooldusprotseduurid on Confidos ülesehitatud looduslikele piimsuhkru- ja suhkruroohappele. Suhkruroohappe molekulid niisutavad intensiivselt nahka ja annavad sellele püsiva niisutatud tulemuse. Niisamuti suurendab see naha loomulikku kaitset UV-kiirte eest kuni 50%.

Hooldus on eriti oluline probleemsele nahale, kuna nahk võib päikese ja kiirguse kahjustuste tagajärjel sarvestuda. Liigse sarvestumise tagajärjel ei jõua rasu naha pinnale ning koguneb karvanääpsu. Nii võivad tekkida põletikud.