"Võtsin SOS-pilli, kuid kuu aega hiljem selgus siiski, et olin lapseootele jäänud." Kui rasedus tundub maailma lõpuna...

Kahtluseuss hinges, palud apteegis poolsosinal rasedustesti. Kõiketeadev karbike käekotis, ruttad kodu poole. Mõtteis saadad universumisse palveid, et pääseksid ühe triibuga testiribal. Eh, ei pääse...

Mitte alati ei jääda lapseootele siis, kui seda on partneriga pikalt planeeritud ja kogu suguvõsaga pingsalt oodatud. Vahel võib kaks triipu testiribal põhjustada suisa šoki, sest lapsesaamine tundub maailma lõpuna. Leidub naisi, kelle jaoks uudis rasedusest tuleb valel ajal, kellele järeltulija kasvatamine käib majanduslikult üle jõu või kes ei soovi teekonda läbida üksi, ilma lapse isata. Nii tulebki seista ühe keerulisema valiku ees elus — kas ollakse valmis lapsele parimat pakkuma ja emaks saama või mitte.

Abort tekitab inimestes vastandlikke tundeid, kuid raske valiku ees seisev naine vääriks hukkamõistu asemel empaatiat ja tuge. Seda muidugi juhul, kui aborti ei kasutata järjepidevalt rasestumisvastase vahendina olukorras, kus kättesaadavad on ka tervislikumad ja humaansemad võimalused.

Lood elust enesest

Kurvastavalt tihti kuuleb lugusid, kus üks pooltest, sageli naine, on pere loomiseks ja järeltulijate saamiseks valmis, kuid kaaslane mitte. Lapsesaamine peaks olema iga paari kaalutud otsus, kuid vahel juhtub tegu enne, kui elutähtsad küsimused jutuks võetud.

Agnes: Mul oli kaitsmata vahekord mehega, kellega ma ei olnud püsisuhtes. Olime mõlemad vabad ja vallalised, teadsime teineteist ammu, kuid kooselu ei planeerinud. Pärast vahekorda võtsin kohe SOS-pilli, kuid kuu aega hiljem selgus siiski, et olin lapseootele jäänud.