Friikad, pitsa, šokolaad: miks me lohutus- ja preemiatoiduna just neid valikuid teeme? Eksperdid selgitavad!
Mäletan, kuidas kolleeg kord teatas, et talle pole mingi probleem süüa korraga ära üks 200grammine metspähklitega šokolaad. „Ma võtan sult ühe friikartuli“ on jällegi tõenäoliselt üks levinumaid valgeid valesid, mida tõelised friikagurmaanid vähemalt korra elus rääkinud on.
Inimesed ja nende eelistused on erinevad – nii ka toidu mõttes. Kuid üks, mis pea kõiki lohutus- ja preemiatoite ühendab, on nende koostis. Uuringud näitavad, et peaaegu alati on ahvatlus kas soolase või magusa maitsega, vürtsised ja hapud mekid jäävad tagaplaanile.
Ahvatlus taldrikul
Kuigi šokolaadi peetakse tihtipeale tõhusaks tujutõstjaks ja pingelangetajaks, rõhutab TalTechi toidutehnoloogia osakonna vanemlektor Kristel Vene, et lohutustoidud ei ole tingimata kalorirohked ja ebatervislikud. “On ka neid, kes valivad näiteks tassikese jasmiiniteed – mõnus lillelõhn ja soe kruus peos võivad olla suhkrutagi tujutõstjad. Toidust lohutuse või autasu otsimine on suuresti harjumuste ja teadlike valikute küsimus.”
Kiirtoidu kaval maailm
Just rasva, soola ja/või suhkru dünaamiline kooslus on see, mis ühendab poppe ja ihaldusväärseid kiirtoite. Selline koostis aktiveerib aju preemia- ja mõnupiirkonna. “Inglise keeles on mõiste palatable foods – ahvatlevad toidud, millel on intensiivsem maitse kui tavaroogadel. Kuna me pole suutnud nendega evolutsiooniliselt kohaneda, puudub ajus ka selliste toitude väljalülitamise mehhanism,” räägib Vene.