Täna, homme, ülehomme?

Kuigi kulunud tarkusetera väidab, et tänaseid toimetusi ei tasuks homse varna visata, siis... Elu teeb omad korrektiivid. Üks, mida üha enam edasi lükatakse, on lapsesaamise otsus.

Aina rohkem pere­sid on otsustanud pere­lisa saamise kauge­masse tule­vikku lükata ja kui mehed võivad seda mõni­kord üsna külma südamega teha, siis naistel on asi veidi keerulisem – kuklas tiksub kell ja hetk, mil rasestumine enam võimalik ei ole, nihkub järjest lähemale.

“Tänapäeva naised peavad saama ise otsustada, millal peret planeerida,” usub Fertility Clinic Nordicu naistearst dr Sirle Randoja. “Ühiskondlik surve on suur, et lapsi noore­mas eas saada, kuid noored naised tahavad teha karjääri ja õppida.”

Ida-Tallinna keskhaigla naiste­arst dr Kai Haldre toob välja täpsema statistika alates taasiseseisvumisest. “Kui 1992. aastal oli esmasünnitaja keskmine vanus 22,7 aastat (toona oli kombeks arvata, et “22 viimane taks”), siis 2019. aastal oli esmasünnitaja keskmiselt 28,8 aastat vana.” See trend peatumise märke ei näita. “Arstid ei saa muuta ühiskondlikke ja sotsiaal­kultuurilisi mõjusid, mis on selle tänapäevase, niinimetatud arenenud maailma suundu­muse tinginud,” kinnitab Kai Haldre.