Puust ja punaseks: mis erinevus on lõikega ja lõiketa silmaoperatsioonil?

Oled otsustanud, et soovid miinusprillidest või kontaktläätsedest vabaneda, aga erinevate laseroperatsioonide valik võtab silme eest kirjuks? Silmade laseroperatsioonid jagunevad laias laastus kaheks: lõikega ja lõiketa. Eesti juhtiv lasersilmakliinik KSA Silmakeskus on ajaloo jooksul teinud mõlemat – olnud nii Baltimaade suurim LASIK-lõikuste tegija kui ka aidanud lõikevabalt miinusprillidest vabaks tuhandeid inimesi. Mis vahe on aga lõikega ja lõiketa silmaoperatsioonil? KSA Silmakeskus selgitab lähemalt.

LASIK, millega ka KSA oma tegevust alustas, on maailma üks tuntumaid meetodeid lühinägelikkuse parandamiseks. LASIK-meetodi, aga ka Smile’i puhul tehakse silma sisselõige. Kui varem tehti sisselõige mikrokeratoomiga (žiletiga), siis tehnoloogia arenedes on see asendatud femtosekund-laseriga.

Lõikevaba lühinägelikkust korrigeeriv meetod, nagu ka Flow 2.0, mida KSA Silmakeskuses praktiseeritakse, seisneb selles, et sarvkestale ei tehta sisselõiget, ei laseri ega noaga. Nägemine korrigeeritakse täielikult distantsilt vaid eksimeerlaserkiirte abil. Laserprotseduuri käigus lihvivad laserkiired sarvkesta pealispinda kõigest mõnikümmend mikromeetrit õhemaks ja selle tulemusena vabaneb inimene lühinägevusest.

Pärast lõiketa meetodi juurutamist KSA Silmakeskus enam lõikega operatsioone ei tee – seda juba alates 2010. aastast. Selgitame lähemalt, miks.

Suur kogemus nii LASIKu kui ka puutevabade laserprotseduuride tegemisel

Aastatel 2007–2010 tehti KSA Silmakeskuses LASIK-protseduure paralleelselt lõikevaba protseduuriga. Sel perioodil tehti ka väga põhjalikku uurimistööd – enam kui kolme aasta jooksul analüüsiti lõikega ja lõiketa protseduuride plusse ja miinuseid, suheldi kolleegidega Euroopast ning Ameerikast, kuulati loenguid ülemaailmsetel kongressidel ja külastati refraktiivkirurgiakeskusi Euroopas.

Kuigi varem oli KSA Baltimaade suurim LASIK-lõikuste tegija, siis 2010. aastal otsustas KSA Silmakeskus loobuda lõikega meetodist ja täielikult üle minna Flow 2.0 puute- ja lõikevabale meetodile. „Suhtlesime ka patsientidega ja võrdlesime nende tagasisideankeete. Kõige selle tulemusel leidsime, et lõikevaba laserprotseduuri abil on võimalik saavutada lühinägelikkuse korrigeerimisel paremaid tulemusi ja suuremat rahulolu,“ ütleb KSA Silmakeskuse asutaja ning silmakirurg dr Ants Haavel.

Mis kõige olulisem – kogu protsess muutus lõikevaba Flow 2.0 laserprotseduuriga kliendile märkimisväärselt lihtsamaks ja turvalisemaks ning nägemiskvaliteet stabiilsemaks. „Niisamuti on Flow 2.0 kordusprotseduuride vajadus märgatavalt väiksem,“ lisab dr Haavel.

Mitu argumenti lõikevaba meetodi eelistamiseks

Üks argumente LASIK-meetodi kasuks oli kiirem taastumine ja kohene selgem nägemine. Kui kahel esimesel protseduurijärgsel nädalal tuli rohkem positiivset tagasisidet LASIKu klientidelt, siis pikas perspektiivis on lõikevabal meetodil olulisi eeliseid.

„Esiteks pole me alates 2010. aastast näinud ühtki klassikalist kuiva silma juhtumit, nagu see aeg-ajalt mõnel LASIKu patsiendil oli. Lõikevaba protseduuri puhul võib esineda ajutist silmade kuivust, kuid see on harv ja reeglina mööduv nähtus. Teiseks võib pärast tuhandeid protseduure väita, et lõikevaba protseduur ei tekita terves sarvkestas pärast protseduuri ektaasiat või keratokoonust. Keratokoonus võib väljenduda pärast sarvkesta lõikamist isegi aastaid hiljem, olenemata sellest, et enne protseduuri tunnistati silmad täielikult operatsioonisobilikuks. Seega, kui soovite vältida sekundaarset keratokoonust või ektaasiat, siis vältige sarvkesta lõikeid,“ ütleb dr Ants Haavel ja lisab, et pole vahet, kas lõikeid tehakse noa, žileti või laseriga.

Pärast lõikega laserprotseduuri on suurem tõenäosus miinuse tagasi tulemiseks

Silmaoperatsioonile mineja soovib eluaegset tulemust. KSA Silmakeskuse kogemuse põhjal võib öelda, et mõnikord võib lõikega tehtud laserprotseduuri efekt juba loetud aastate möödudes osaliselt kaduda, seda eriti suurte miinuste ja astigmatismi puhul.

„Pärast lõikamist ei kasva sarvkestalapike enam kunagi kokku ja lõigatud sarvkest muutub pehmemaks ja ebastabiilsemaks. Seetõttu on hilisem refraktsiooni kõikumine suurem,“ ütleb dr Ants Haavel ja lisab, et suhteliselt tavapäraselt on LASIKu läbinud patsientidel viie kuni kümne aasta pärast astigmatism, mis vähendab nägemisteravust. „Lõige muudab sarvkesta ebastabiilsemaks, mistõttu on miinuse tagasituleku tõenäosus suurem.“

Viie ja enama aasta tulemusi võrreldes on kordusprotseduuride vajalikkus lõiketa protseduuri puhul kordades väiksem kui lõikega protseduuril. „See on ka üks peamisi põhjusi, miks otsustasime kollektiiviga just lõikevabale protseduurile spetsialiseeruda. Seadsime kliendi huvid enda omadest ettepoole!“

Füüsilised piirangud kaovad nädal pärast protseduuri

Kui silma ei tehta lõikeid, vaid lihvitakse selle pealispinda kõigest mõnikümmend mikromeetrit, on see silmale niivõrd väike muutus, et juba nädal pärast protseduuri on lubatud minna näiteks poksitrenni, ujuma või langevarjuga hüppama.

„See, et pärast Flow 2.0 protseduuri läbimist võib juba ühe nädala möödudes pöörduda tagasi aktiivse elustiili juurde, üllatab enamikku meie kliente,“ tõdeb silmakirurg dr Ants Haavel.

Lõikega operatsiooni puhul võib operatsioonijärgne nägemisteravus olla tõepoolest minimaalselt teravam, kuid füüsilised piirangud on pikemat aega. Meeles tasub pidada, et kuna sarvkest ei kasva kunagi uuesti kinni, siis peab inimene kontaktspordi või hilisemate elustiiliharjumuste valikul alati arvestama oma silmadega.

„Lõiketa laserprotseduuri puhul on vahetult pärast protseduuri läbimist nägemisteravus vähemalt 50 protsenti nägemisteravustabelil ja taastumiseks tuleb varuda vähemalt üks nädal. Pärast ühte nädalat kaovad igasugused elustiilipiirangud ja patsient võib naasta treeningute juurde, minna sauna, ujuma või tegeleda sportmängudega. Nädal pärast protseduuri näeb inimene juba üldjuhul hästi, aga tasub arvestada sellega, et vahepeal võib nägemisteravus kõikuda ja maksimaalne nägemiskvaliteet saavutatakse paari nädala kuni kuu jooksul. Nägemisteravus kasvab järgmise kolme kuni kuue kuu jooksul veelgi, vähemalt 120 protsendini nägemisteravustabelil, olles sama hea nii valges kui ka hämaras,“ ütleb KSA Silmakeskuse kirurg dr Ants Haavel.

Tänapäeval on maailmas mitmeid võimalusi nägemise korrigeerimiseks ja igaüks saab valida endale sobivaima lahenduse. Küll aga tasub tõsiselt oma otsus ka pikemas perspektiivis läbi mõelda – kas olulisem on see, et nägemisteravus tuleb kohe, kuid edaspidiseks eluks jäävad piirangud, või see, et nägemisteravus tuleb küll veidi hiljem, kuid saad südamerahuga teha kõike, mida hing ihkab.

Kui soovid teada, kas oled sobilik Flow 2.0 laserprotseduuriks, et miinusprillidest vabaneda, siis tule esimese sammuna Flow 2.0 silmauuringule. Tegu on ülipõhjaliku silmauuringuga, mis annab vastuse, kas oled laserprotseduuriks sobilik. Lisaks ootab sind optometristi konsultatsioon, viietärniline klienditeenindus ja mõnus atmosfäär. Registreeri 50% soodsama hinnaga Flow 2.0 silmauuringule SIIN.