Oluline teada! Miks võltskaup võib olla ohtlik ja kuidas seda ära tunda?

Võltskaup võib sageli näha välja ahvatlevalt stiilne ja ehtne, kuid sellega võib kaasneda väga mitmeid probleeme. See võib olla ohtlik tervisele ja keskkonnale, tuua rahalist kahju ning jätta inimese sootuks tootest ilma.

Võltskaubaga seonduvaid probleeme on mitmeid. Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru sõnul on kõige hullem see, kui võltskaup osutub ohtlikuks. Näiteks võib osa tooteid sisaldada ohtlikke kemikaale, mis põhjustavad tervisehädasid. Eriti oluline on ohutus selliste toodete puhul, millel on otsene kontakt inimese nahaga, näiteks ilutooted.

Võltskaupade hulgas on ka tehnikakaupu, mis võivad olla toodetud ohutusreegleid arvesse võtmata ja kasutamisel põlema süttida või plahvatada. „Väga suur oht tervisele kaasneb ka originaaltoote kopeerimisel valmistatud mänguasjade puhul, sest väikelapse tervist võib tõsiselt ohustada mistahes ohutusnõude eiramine tootmisel,” selgitas ta.

Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et tootmisel on mõju nii keskkonnale, inimestele kui ka loomadele. „Võltskauba tootjad ilmselt ei mõtle oma tootmisviisi ja toodete mõjule, mistõttu nad ka ei võta selle eest vastutust,” ütles Tammaru. „Paraku tarbijal ei ole võimalik tootega tutvudes kindlaks teha, milliseid aineid ja materjale selle tootmisel tegelikult on kasutatud, seega puudub kindlus toote omadustes.”

Kõik võltstooted rikuvad ka autoriõigusi, mis on kuritegevus. Netist võltskauba tellimisel võib tekkida olukord, kus Eesti maksu- ja tolliamet võtab saadetise ära ning kaup läheb hävitamisele. Peale selle võib Euroopa Liidu liikmesriigi ostjat tabada rahatrahv 70 eurost kuni 15 000 euroni.

Ilma nii rahast kui ka kotist

Hiljuti pöördus Eesti Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskusesse tarbija Saksamaalt, kes tellis Eesti e-poest Nike jooksujalatsid. Kaup saabus tarbijale Taiwanist ning toode erines silmatorkavalt Nike jalatsitest. Tammaru soovitab sellises olukorras kasutada 14-päevast tagastamisõigust ja kaup tagasi saata. „Paraku tuleb sellisel juhul tavaliselt tasuda tagastamise kulu. Seetõttu tasub esitada kauplejale pretensioon, et kaup ei vasta tellitule ja küsida tagasi toote eest makstud raha,” sõnas ta.

Teine hiljutine juhtum oli selline, kus eestlane ostis välismaisest e-poest Chaneli kaubamärgi käekoti. Eesti toll pidas aga saadetise kinni, sest tegemist oli võltsinguga ja toode kuulus hävitamisele. Tarbija oli ilma nii rahast kui ka kotist.

Kuidas võltsingut ära tunda?

Teele Teder

Kui näiteks liba-Elvis võib olla tohutult naljakas ja pilkupüüdev, siis võltsitud käekott või telefon jälle üldsegi mitte. Siiski on võltsingut orginaalist üha raskem eristada. Mida panna tähele, kui sa ei soovi võltsingut?

Hind. Esimene erinevus on muidugi mõista hind. Ükskõik, mille ostmisel. Kui tegemist on ikkagi turuhinnast tunduvalt odavama pakkumisega, võib tegemist olla koopiaga. See kehtib nii kunsti, varuosade, lõhnade, ehete kui ka käekottide puhul.

Ostukoht. Kui sa oled keset Türgi tänavat ja jutukas kaupmees pakub sulle Tommy Hilfigeri originaaltriiksärki kõigest 20 euroga, siis tead ju juba ise ka, et ta valetab. Sama kriitiliselt võiks ostukohtadesse suhtuda ka internetis. Kui veebipood ei tekita usaldust, aga hinnad on head, võid suure tõenäosusega petetud saada.

Õmblused. Kui sul on võimalus kaubaga enne ostmist lähemalt tutvuda, siis riiete ja käekottide puhul reedavad tavaliselt õmblused, kas tegemist võib olla koopia või originaaliga. Kui peaksid õmbluste asemel aga hoopis liimi kohtama, võid kindel olla, et tegemist on koopiaga.

Detailid. Kindlasti tasub nii riiete kui ka käekottide puhul vaadata üle detailid – kas need on lohakad ja ebaühtlased? Jopede ja kottide puhul proovi kindlasti ka seda, kuidas lukud töötavad. Originaali puhul peaksid need töötama kui valatult.

Püsivuse test. Lõhnade puhul tasub teha püsivuse testi. Originaallõhna kestus oleneb selle tüübist: Eau De Cologne kestab kuni kaks tundi, Eau De Toilette kestab umbes kolm kuni neli tundi ja Eau De Parfum neli kuni kuus tundi. Koopiad kaotavad aga tõenäoliselt lõhna vähem kui tunniga. Paberile pihustatuna kestab originaallõhn kauem kui 24 tundi ja koopia tunduvalt vähem.

Õlisuse test. Lisaks tasub lõhnade puhul jälgida nende õlisust. Piserda lõhna sõrmede vahele ja tunneta, kas see on pisut liiga õline. Ka see võib olla märk, et tegemist pole originaaliga.

Raputamise test. Kui lõhna suhtes on endiselt kahtlusi, võib pudelit ka raputada. Lõhnapudelit raputades tekivad sellesse mullid, originaallõhna mullid peaksid kaduma 10 kuni 15 sekundi jooksul, koopia puhul peaksid aga mullid kaduma kohe pärast raputamist.

Toidumaailma suurimad pettused

Teele Teder

Loomulikult pole ka toidumaailm võltsimisest puutumata. Europoli andmetel on võltsitud toiduained uimastite järel suuruselt teine illegaalse sissetuleku allikas Euroopa Liidus.

Nii on ka Eestis leitud extra virgin märgistuse all oliiviõli, mis on nii madala kvaliteediga, et ei tohikski müügis olla. Külmpressitud oliiviõlid liigitatakse kolme kategooriasse: esimese pressi oliiviõliks, külmpress-oliiviõliks ja lambiõliks. Esimest kahte on lubatud jaemüügietapis müüa, kuid viimast mitte. Lambiõli, mis on samuti külmpress-oliiviõli, puhul on tegemist madalama kategooria oliiviõliga, mis pole mõeldud jaemüügis müümiseks. Siinkohal ei tohi külmpress-oliiviõli lambiõli kategooriat segi ajada ehituspoodides müügil oleva lambiõliga, sest tegemist on erinevate toodetega.

2017. aasta veebruaris arreteeriti Itaalias 42 Piromalloi grupeeringu liiget, kes tootsid 40 farmis odavat toiduõli, mida eksporditi Ameerika Ühendriikidesse extra virgin märgistusega. Itaalia politsei hinnangul on ligi pool kogu Itaalias müüdavast väärisoliiviõlist praak.

Viimasel aastakümnel on üha enam räägitud ka maffia sekkumisest toidutootmisesse. Need teemad on aktuaalsed eriti just Itaalia ja Rumeenia piirkonades, kus tihtipeale kleebitakse mahesilt toodetele, mis tegelikult polegi mahedad. Kõige tulusam petukaup ongi just orgaaniline toit. Ühe operatsiooni käigus õnnestus Itaalias tabada grupeeringud, kes importisid Rumeeniast odavat nisu ja müüsid seda orgaanilise pähe kolm-neli korda kallimalt edasi.

Petetakse aga kõikide märgiliste toodetega: on olnud juhuseid, kus mozzarella’t valgendatakse pesuvahenditega. Oliiviõli segatakse kokku odava Põhja-Aafrika õliga. Leiba küpsetatakse asbesti- ja saepurusegust. Odavaid piiritusveine pakendatakse ümber ja sildistatakse kui Toskaana parimaid. Selleks et petturite vastu võidelda, on Itaalia politsei toidupettuste tuvastamiseks palganud isegi degusteerijad, kes suudavad eristada õigeid maitseid võltsingutest.

Aga pettus võib aset leida ka maitseaineriiulil. Safran on maailma kõige kallim ja samas ka kõige enam võltsitud toiduaine. Petturid üle maailma üritavad nii saialillekroonlehti kui ka isegi värvitud siidiniiti müües ostjat kiire rikastumise eesmärgil petta. Ka safranist jahvatatud pulbrit ei tasuks alati usaldada, sest seda on veelgi lihtsam võltsida. Nipid, kuidas õiget safranit ära tunda, ei olegi enam nii vettpidavad, sest kopeerijad täiustavad pidevalt oma toodangut. Üldiselt peaks safrani ära tundma selle tugeva lõhna järgi. See peaks ninna torkama ka läbi mitme pakendi. Lisaks peaks ka safrani niidikesi detailselt vaatama: orginaalsafrani puhul peaks nägema sarnase suurusega niidikesi, mille ühes otsas on kollane niidiosa ja teine ots laieneb lõpust. Kolmas oluline näitaja peaks muidugi olema krõbe hind. Originaalsafrani kõrge hind on tingitud sellest, et põllumajanduslik tootmine on keeruline ja aeganõudev käsitöö, mis põhineb farmerite iidsetel traditsioonidel. Saak koristatakse paari nädala jooksul päikesetõusul, kui õied on avanenud.

Allikad: Maaleht, Maakodu