Eks ikka see, et püüda väärtustada igapäevaseid asju ja kuidas osata oma elu pinnal näha suurt pilti ning samas oleks viitsimist tegeleda ka detailidega. Viimatine kodus istumise periood tegi kindlasti paljudele selgeks mis on need asjad, mis senini tundusid nii tavalised ja iseenesest mõistetavad, aga millest ilma jäämine pani kõike uue pilguga väärtustama. Ja lihtsalt iseendaga aegajalt olemine ja sõbraks saamine ning aktsepteerimine toob keerulisemal ajal jälle maa peale ja loob kehasse mõnusat rahu.

Muusika kirjutamine on üpris intiimne tegevus. Kas emadus on mõjutanud sinu muusika loomist?

Muusikale keskendumist on kodustes oludes hetkel lapse kõrvalt kindlasti vähem. Kui varem oli muusika minu ainus tõeliselt turvaline ja mugav keskkond, siis nüüd on emaks olemine sellest suure tüki enda alla võtnud. Ma saan oma lapse käest nii palju positiivseid emotsioone ja hinnanguteta armastust, et ma ei pea enda väärtust enam ainult muusikast otsima. Või-olla selle pärast olen hea meelega kirjutanud ka paar lugu lastele ja pole kartnud seda lihtsust, mida lastelaulud nõuavad.

Mida sa loomingu puhul oluliseks pead?

Kõige paremal juhul vastab see looja hetke seisule ja peegeldab tema väljendusrikkust just siin ja praegu. Päris tihti kuulan enda vanemaid salvestusi ja olen ikka väga kriitiline oma valikute osas, kas siis tehnilise poole pealt või sõnade osas, erroreid võib leida igas nüansis. Ja siis jälle püüan endale meelde tuletada, et see olin mina, need aastad tagasi, tegin täpselt nii hästi, kui sel hetkel oskasin ja jumal tänatud, et sealt on toimunud areng ja mu kõrv on teravam ning nõuan enda esitustelt ja lugudelt juba sügavamaid tähendusi.

Üks sinu lauludest räägib venitamisest, edasi lükkamisest. Milliseid olulisi asju oled sa edasi lükanud?

See on ju ka omaette teadus, et miks inimesed asju edasi lükkavad ja endale ise sellega peavalu ja probleeme tekitavad. Tihtipeale ongi olnud tegu mõne olulise pakkumisega, millest olen tegelikult väga huvitatud ja mingi imelik hirm lööb mind lukku ja ma ei suuda vastata ega sellele projektile otsa vaadata, sest eemalt tundub ta nii suur ja oluline. Siis tuleb juba mängu “imposter syndrome”, ja hakkad kõiges endaga seonduvas kahtlema. Selline ebameeldiv protsess, mis pole tegelikult tõeline ja toimub ainult minu peas, aga ometi saab mu üle tihti võitu ja siis pean lõpuks väevõimuga sundima ennast meilidele vastama ja elumärke andma. Aga ma proovin sellest järjest teadlikumaks saada ja ennast sellel hetkel kõrvalt näha ja uuesti käivitada. Eks see käib niimoodi lainetena.

Räägime natukene naiselikkusest. Millistel hetkedel tunned end kõige naiselikumalt?

Kui ma olen hommikul nägu pestes oma pilgu korraks peeglis peatanud ja võtnud selle hetke, endale julgustavalt otsa vaadanud ja otsustanud, et ees ootab ilus päev, ma tunnen ennast hästi ja isegi, kui sügavamalt näkku vaadates hakkavad elatud aastate vaod vaikselt kuju võtma, püüan endale öelda, et ma olen praegu täpselt õiges kohas ja õiges vanuses. Sest enesekindel naine ongi kõige ilusam naine.

Mida ootad tulevikult muusikuna ja mida naisena? Kas neid saab üldse eraldi vaadata või on need põimunud?

Muusikuna on kindlasti veel mõned unistused, mis olen endale seadnud ja mille täitumist kannatlikult ootan ja nende nimel vaikselt tegutsen. Üks avaldab ennast loodetavasti juba uue aasta alguses, aga las ta praegu mõnuleb veel saladuseloori all. Mis puutub naiseks olemisse, siis olen usaldusväärsetelt allikatelt kuulnud, et mida vanemaks me saame, seda teadlikumaks muutume oma väärtusest, oma sõnaõigusest ja järjest väiksemaks kulub mõte sellest, mida teised meie tegemistest arvavad. Olen hakanud juba praegu harjutama "ei " ütlemist, kui näen eos, et ma ei naudiks olukorda, kuhu see läbi hammaste öeldud "jaa" mind viinud oleks, lihtsalt selle pärast, et ma ei tahtnud kellelegi pettumust valmistada. Niimoodi teadlikumate otsustega püüan oma järgmisi kogemusi suunata just sinna ja nende inimeste juurde, kes hindavad mind ja mina neid.

"Üksindus" on lugu, mis sündis Maian Kärmase sõnadele telesaates "Muusika mu sõnadele" ja räägib selle tunde erinevatest ilmingutest.

"Kolme tunnise loo kirjutamise protsessi tulem on nüüd ametlikult minu uus singel. Eelmisel aastal osalesime BFM-i tudengite "Muusika mu sõnadele" saates, kus mina ja Puuluup saime ette Maian Kärmase teksti, mille ta kirjutas kahe bändi poolt saadud impulsside põhjal. Võisime vabas vormis, kas kõike, või miinimumi sellest kasutada. Võtsime koos bändiliikmete Raun Juurikase, Marti Tärni ja Martin Petermanniga väljakutse vastu, ja jäime lõpptulemusega nii rahule, et võtsime loo oma kontsertkavva. Üksindusest olen ka varem laulnud ja eks tal on ka palju erinevaid ilminguid - kuidas vahel võid ennast keset rahvahulka tunda rohkem üksikuna, kui oma kodus enda asjade keskel üksi aega veetes. Ma usun, et sellist enda mõtetega istumist on hetkel kõigil väga palju teha tulnud, ja tänu sellele on kindlasti ka paljud asjad selgemaks saanud ja lahendusi leidnud. Et mis on päriselt oluline, siis, kui kellegi teise hinnang ei ole sinuga ühes ruumis. Ilus nullpunkt, millest uuele vastu minna," kirjeldas Koikson.

Eestikeelse palaga koos ilmus ka uusversioon Liisi Koiksoni 2017. aasta albumilt pärinevast loost "Procrastination Queen".

"Sellest loost tekkis 2019. aastal toimunud eriprojekti, hommikukontserdi ettevalmistamisel uue versiooni vajadus, mis esialgu pidi olema nö ajutine, aga esimesel läbimängul sai kõigile selgeks, et selles astumises on see lugu veel mõjusam. Nii otsustasime ta ka salvestada. Kuigi üks versioon on juba kuulamiseks mu "Coffee For One" albumilt olemas, ei saanud seda uut äratundmist ka jagamata jätta," lisas Koikson.

Kuula Liisi Koiksoni topeltsinglit Spotify's

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid