Isikupärane jumestus, kõrgesse soengusse sätitud neoonoranžid juuksed, naiselikud ehted ja temale iseloomulik äge riietus ei reeda kõike raputavat, mida ta on pidanud viimasel aastal läbi elama. Selles naises on haprust, haavatavust, kurbust, aga ka sõnulkirjeldamatut sitkust, tänu millele ta sellest õudusunenäona näivast eluperioodist läbi tuleb.
Elu kurvemaid perioode algas Beatrice jaoks eelmisel suvel, kui ta viibis Kreekas ühe oma agentuuri modelli pulmas ja sai telefonikõne, milles teatati, et ootamatult on siit ilmast lahkunud tema isa. "Ümberringi on palmid, pidu, vivat!... Ma ei leidnud seal privaatset kohta, kus leinata, juhtunu peale mõelda, seda mõista... Ma ei saanud ka isa matustele minna...”
Sellele kõigele järgnesid veel terviseprobleemid, uude koju kolimine ja sellega harjumine, uue Mulli sissetöötamine ja oktoobris jõustunud abielulahutust reedavad kibedad pisarad, mis intervjuu ajal ikka ja jälle Beatrice silmisse valguvad. "Targad on rääkinud, et takistused tulevad meie ellu, et saaksime elu üle... üle elu... põhjalikult järele mõelda. Päev korraga on sel aastal juba niikuinii elatud...”
