• sul kulub kauem aega, et uinuda;
  • veedad vähem aega sügavalt magades;
  • ärkad öösiti sageli üles;
  • sul on päevasel ajal vähem energiat.

Uneekspert Glenna Brewster väidab, et erinevalt nooremaealistest täiskasvanutest esineb unetust keskealistel ja vanematel rohkem, kuid see ei tähenda, et seda võiks lugeda vananemise normaalseks osaks. Sellel, miks see nii on, on Brewsteri sõnul hoopis muud põhjused, mille hulka kuuluvad näiteks muretsemine rahalise olukorra pärast, enne magamaminekut alkoholi tarvitamine, kellegi eest hooldamisega seotud stress, teised tervisemured, pensionile jäämine või mõni muu suurem elumuutus, lähedase surm vms.

"Eakamatel unetuse käes vaevlevatel inimestel on suurema tõenäosusega ka vähemalt kaks kroonilist terviseprobleemi võrreldes eakatega, kes ei koge unetust," lisab Brewster. Lisaks sellele võivad su und mõjutada ka menopausiga kaasnevad kuumahood või erinevad liigesvalud ning ka langenud melatoniini (aitab reguleerida meie sisemist ajarütmi) tase.

Kas selleks on nooremas eas võimalik ette valmistuda?

Brewsteri sõnul on küll ja parim viis selleks on panna juba praegu paika kindel unerütm. "Hakka juba kohe und prioriteediks seadma," räägib ta, lisades, et eriti oluline on ärgata ka nädalavahetustel samal ajal nagu argipäeviti.

Lisaks on korraliku une puhul oluline ka piisav liigutamine ja stressi leevendamine, et su keha oleks õhtuti uinumiseks paremini valmis. Muidugi tuleks õhtuti ka ekraanide ees viibimist vähendada.

Kokkuvõtteks

See, et jääme vanemaks, ei tähenda, et me ei saagi enam kunagi korralikult magada, aga kuna unetust esineb üle 60aastaste puhul rohkem, tasub igal juhul oma unerütm üle vaadata ja vajalikud muudatused juba täna sisse viia.