Birgot Kivinurm pani raamatusse kõik selle, mida enamik naisi viimse hetkeni teiste eest varjata tahaks. Raamatus on mitmeid temaga juhtunud valusaid lugusid, kus naised end küll ära tunnevad, kuid millest rääkimist väga häbenevad. “Just sellesama häbi pärast oma läbielamisi jagangi. Naisi on õpetatud oma seksuaalsust häbenema ja lämmatama ning ma näen, kuidas see võib lämmatada kogu elu. Jagan, sest need lood ei ole ainult minu lood, need on meie ümber väga tavalised,”  ütleb Birgot.
Ma ei teadnud, et seks võib olla naisele naudi­tav, sellest polnud keegi rääkinud ja mul puudusid igasugused ootused.

Juba lapsena kuulsin, et paarisuhtes on naisel (ebameeldiv) kohustus mehele seksi anda. Ma ei teadnud, et naine võib tahta ka ise seksida, sest see on ilus ja hea. Kui ma teismelisena oma loomulikku arenevat seksuaalsust tunne­tasin ning vahel kahtlustasin, et seks võib siiski olla midagi ülendavalt kaunist, siis mõtlesin selle ruttu millekski koledaks, valeks ja vastu­meelseks tagasi. Kui minu esimesed seksi­kogemused siis olidki valusad ja soovimatud, tundus see lihtsalt paratamatusena.

Edasi lugemiseks: