Selleks, et üleüldse tervislikumalt toituma hakata, peaks keskmine eestlane sööma vähem...
Kliiniline toitumisterapeut Maarja Lember selgitab, et mittetasakaalus toitumise põhjuseid on mitmeid: ebapiisavad teadmised toitumise kohta, vähene toiduvalmistamise oskus, nõudliku elutempo tõttu toetutakse rohkem valmistoitudele, pidevalt ümbritsev reklaam mõjutab meie toiduvalikuid, külluslikud toidud, mis vanasti olid saadaval tähtpäevadel (nt kartulisalat, koogid) on tänapäeval väga kergesti kättesaadavad igast poest, söömine emotsionaalsetel põhjustel (nt lohutussöömine, stressisöömine, igavussöömine).
Oma toitumist saab iga inimene ise kontrollida
Lember sõnab, et toitumisteaduste puhul paelub teda idee, et toitumine on tervist mõjutav tegur, mida iga indiviid saab ise kontrollida ning tasakaalustatud toitumisel on oluline roll nii erinevate haiguste ennetuses kui ka üldise igapäevase heaolu toetamises.
Eelkõige meeldib talle, et tema igapäevatöö on täis võimalusi luua positiivseid muutusi inimeste tervisevalikutes. “Nõustajana saan töötada inimesega individuaalselt, mis tagab selle, et saan koostöös patsiendiga leida lahendused, mis toetavad ta tervist ja arvestavad tema tegelike vajaduste ja võimalustega,” selgitab ta.
Enamike dieetide või toitumiskavade eesmärk on muutused kontrollitud tingimustes mingi kindla perioodi vältel. Lember tõdeb, et igapäevaelu on siiski muutlik ja sagedasti me sööme toite koos teiste inimestega või valmistame toite teistele inimestele ning alati ei saa kõike täpselt välja mõõta.
“Toitumiscoaching’u peamine väljund on luua jätkusuutlikud ja püsivad muutused, mis sobivad inimese tegeliku elustiiliga. Mitte lühiajaline ja rigiidne dieet või kava, mis näitab kuidas saada heasse vormi kindla perioodi jooksul kontrollitud tingimustes. Sest kui tingimused muutuvad, nt pikem tööpäev, alustamine uuel töökohal, puhkusereis ja muu sarnane, siis üsna kiiresti saab jaks otsa ning dieedi või kava jälgimine muutub aina raskemaks, tekitades inimeses läbikukkumistunde, et „jälle ei saanud selle kaalulangetamisega hakkama“,” selgitab Lember, et toitumiscoaching’us on fookus harjumuste põhistel soovitustel, mitte ainult dieedi-põhised soovitused. Ja jätkusuutlikud muutused aitavad omakorda parandada tervist ja vormi püsivalt.
Tervislikku toitumist tuleks alustada väikestest sammudest
Lember tõdeb, et näeb sagedasti oma töös, et inimloomusest tulenevalt tahetakse kiireid muutusi, seega on tavaline, et lühiajaliselt jälgitakse väga suurte piirangutega dieete, aga keskmiselt 75-90% dieeti pidanud inimestest tõuseb kehakaal pärast dieedi lõppu. “Dieedi ajal kui ka selle järgselt on näljahormooni greliini tase kõrgem ja küllastushormooni leptiini tase madalam. Seega tunnevad dieedipidajad suuremat söögiisu ja madalamat söögijärgset täiskõhutunnet, mis omakorda põhjustab ülesöömist ja sellega kaasnevat kehakaalu tõusu,” selgitab ta.
Lisaks esineb tema sõnul väga sagedasti emotsionaalset ja stressist tingitud söömist. Ehkki äge stress kipub söögiisu vahel ka alla suruma, ilmneb ülekaaluga inimestel stressiperioodil sagedasemat söömist olenemata näljatundest, mis osaliselt selgitab seost stressi ja kaalutõusu vahel kõrgema kehamassiindeksiga inimeste seas.
Enamikel inimestel on siiski Lemberi sõnul mingisugune aimdus olemas, mida nad võiksid oma toidusedeli juures muuta, näiteks vähem alkoholi tarbida, rohkem köögivilju süüa, vähem maiustusi süüa ja muud sellist. “Tervisliku toitumisega alustamise muudab keeruliseks see, et peab hakkama muutma oma igapäevaseid harjumusi. Igasuguse elustiili harjumuste muutuse puhul tuleb meeles pidada, et ei toitumises ega liikumises ei ole täiuslikkust. Olulised on väikesed püsivad muudatused, mille sünergias tervis paraneb,” selgitab ta.
Lähtudes TAI andmetest, siis keskmine eestlane sööb liiga vähe köögivilja, liiga palju maiustusi ning joob liigselt suhkrurikkaid karastus- ja mahlajooke.
Igal inimesel tasub hinnata, kas päevas tuleb kokku vähemalt 3 peotäit (ca 300 g) erinevaid köögivilju ja kaks peotäit (ca 200 g) puuvilju. Kui maiustusi tarbitakse igapäevaselt, siis soovitab Lember osaliselt maiustusi asendada puuvilja või marjadega ning suhkrurikaste jookide asemel eelistada tavalist vett või isetehtud maitsevett.
“Aga mis puudutab alustamist, siis tuleb alustada väikestest sammudest ehk mitte kõik korraga, vaid valida välja endale sobiv tegevus ja seda teadlikult korrata, kuni see on kinnistunud igapäeva eluviisi,” soovitab ta.
Kui paljudele võib tunduda tervislik toitumine kallim, siis 2016. aastal tegi TAI ülevaate, kus kõrvutati kaks näidismenüüd. Esimene baseerus riiklikel toitumissoovitustel ja teises menüüs domineerisid poest ostetud valmistoidud, poolfabrikaadid ning puu-, ja köögiviljade sisaldus oli minimaalne. Leiti, et tervislikuma menüü päeva hind oli ca 40 senti kõrgem. “Seega tervislik toitumine on 11-12 eurot kuus kallim, samas tuleks mõelda, kas oma tervise arvelt kuus paarteist eurot säästa on seda väärt,” ütleb Lember.
Inimesed on individuaalsed ja kõigil on oma enda mittekasulikud harjumused, millega peaks tegelema. Aga üldiselt toitumisuuringute põhjal peaks keskmine eestlane sööma vähem:
- magusaid piimatooteid nagu jogurtid ja kohukesed
- sea- ja veiseliha (eelkõige neist valmistatud küllastunud rasvhapete- ja soolarikkaid tooteid)
- magusaid ja soolaseid näkse
- suhkrurikkaid karastus- ja mahlajooke
Maarja Lember töötab kliinilise toitumisterapeudina Tallinna Lastehaiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja pakub toitumiscoching’ut The Health Clinicus. Oma igapäevatöös tegeleb ta eelkõige haiguspuhuste eridieetidega ja toitmisraviga alatoitumuse puhul. Erialase hariduse (Nutrition & Dietetics, BSc) omandas ta Surrey Ülikoolis Inglismaal.
