Enne kui Mikk ära läks, küsis ta mulle valuvaigistit. Ootasin tund aega rohtude mõjumist, aga valu läks ainult hullemaks. Ämmaemand kutsus arsti, kes vaatas mu läbi ja ütles, et mind tuleb kiiremas korras operatsioonile viia. Sel ajal, kui mind paar korrust kõrgemale operatsioonisaali saadeti, tekkisid mul mingid tõmblused, nii et ma arvan, et tegemist oli üsnagi kriitilise olukorraga. Kaotasin poolteist tundi kestnud operatsiooni käigus päris palju verd ja pidin pärast seda mitu tundi ilma lapseta intensiivravipalatis olema.

Edasi lugemiseks: