Laste hambaravist – kõige tähtsam on usaldus lapse ja arsti vahel

Laste hambahooldusest ja hammaste ravist rääkides rõhutab KliinikPlussi hambaarst Arina Palm-Lillepea lapsevanemate rolli laste hoiakute kujundamises, kusjuures vanemate tegevus peab olema väga järjepidev, et lapsed õpiksid kasvades ise oma hammaste tervise eest vastutama.

Esialgu on lapse hambad ju ikka terved. Milliseid soovitusi annate lapsele igapäevaseks suuhoolduseks, et hambad terved püsikisid.

Soovitused olenevad vanusest. Lapse toiduvahed peaks olema kahe-kolmetunnised, et sülg puhastaks suu. Kui ema annab lapsele öösel sageli rinda või joodab lutipudelist piimasegu, siis on suus pidevalt suhkruid, sest ka rinnapiim sisaldab suhkrut. Püsiv niisugune keskkond suus lagundab hambakude.

Lapse hammaste tekkimise perioodil on soovitatav kasutada hammaste puhastamiseks iga päev silikoonist väikest näpuharja ning sellega esimesed tekkivad hambad ja hiljem ülejäänud lõikuvad hambad igal õhtul üle harjata.

Lapsel, kel juba rohkem hambaid suus, on vaja pesta neid hommikul ja õhtul floorivaba hambapastaga ja tavalise pehme hambaharjaga. Laps peseb kõigepealt ise ja seejärel peseb täiskasvanu tema hambad üle. Kolmeaastane laps oskab juba sülitada ja siis võiks floorivaba hambapasta vahetada välja flooriga hambapasta vastu. Hambapesu kestab kaks minutit igal hommikul ja õhtul. Pärast õhtust pesu enam ei söö ja juua võib ainult vett.

Arina Palm-Lillepea

Millised on need nüansid suuhoolduses, kus lapsed kõige sagedamini järele annavad? See sõltub ilmselt ka east?

Jaa, sõltub kindlasti east, aga väga palju sõltub lapsevanemate järjepidevusest. Kui lapsevanem ei ole oma nõudmistes järjepidev, siis loomulikult ei taha laps oma hambaid piisavalt pesta. Tõenäoliselt kõige keerulisem on kahe-kolmeaastaste lastega, kuna algavad nn jonniperioodid. Peamine on ikkagi lapsevanema enda järjepidevus ja kontroll. Hambapesu saab ka mänguliselt võtta ja teha sellest üks lõbus mäng.

Kas pärast limonaadi joomist või kommi söömist tasuks suud loputada?

Lihtsalt suu loputamisest pärast kommisöömist ei ole kasu. Tuleb meeles pidada, et iga söögi järel peab olema kaks kuni kolm tundi pausi, et sülg jõuaks suust kõik välja uhtuda. Sülg on isepuhastusvõimega ja sellepärast peabki pärast söömist pausi pidama, et sülg saaks oma tööd teha. Lasteaedades seda pausi pidamist jälgitakse, aga beebide toitmisel peaks samuti püüdma hoida imetamiste vahel vähemalt kahetunnist vahet, kui hambad on juba suus. Kellel see kuidagi võimalik pole, siis tuleks jälgida lapse hambaid. Üheaastane on juba tavapärase toidu peal ja tema toitmises saab küll hoida vajaliku pikkusega pause.

Magusa söömine, välja arvatud kohe pärast lõunasööki, on eraldi söögikord ja sellele peab samuti järgnema kahe-kolmetunnine paus. Natuke aitab tõesti kohe pärast magusa söömist suu veega loputamine. Kohe pärast sööki hambaid pesta ei tohi, sest kui suus on äsja toit olnud ja suu keskkond on happeline, siis harjamine kahjustab hambavaapa – teeb selle väga poorseks ja muudab kahjustustele vastuvõtlikumaks. Pärast söömist on suu keskkond vähemalt pool tundi happeline.

Kas hügieeniharjumustes on vahe ka, kui võrdleme väiksemaid lapsi ja noorukeid?

Teismeliseiga on üks keeruline verstapost. Selles vanuses on üldjuhul kõik jäävhambad lõikunud. Kel piimahambaid veel on, siis on neid vähe. Nüüd võiks võtta igaõhtuses hoolduses lisaks harjale ja pastale kasutusse hambaniidi. Eesti vee koostist arvestades võiks hambapasta sisaldada floori. Vee koostis võib piirkonniti siiski erineda ning vee kloori ja floori sisalduse kohta võiks küsida oma hambaarstilt. Hambapesu rutiinile aitab kaasa lapsevanema kontroll ja pidev motiveerimine.

Mõned lapsed siiski kardavad hambaarsti. Kuidas see hirm üldse võib tekkida, kui neil näiteks endal valusat kogemust ei ole? Kas vanemad või lasteaia- ja koolikaaslased räägivad?

Hirme sisestatakse tõesti pigem väljastpoolt ja kõige rohkem teevad seda kahjuks lapsevanemad ise. Näiteks räägivad oma negatiivsetest kogemustest hambaarsti juures ja põhjustavad lapsel juba alateadvuses hirmu. On oluline, kuidas vanemad lapsega hambaarsti juures käimisest räägivad. Kui lapsevanem kordab: „Ära karda, seal ei tehta haiget!”, siis loogika ütleb, et laps mõtleb, miks mulle öeldakse, et ära karda, järelikult ikkagi tehakse haiget. Üldiselt on lapsed vahvad ja tulevad arsti juurde kui puhtad lehed. Meie soovitame võimalikult varakult tulla koos lapsega hambaarsti töö ja kabinetiga tutvuma, et muuta see käimine lapse jaoks loomulikuks. Võiks tulla juba piimahammaste lõikumise ajal. Meil käiakse pooleaastastega ja aastastega. Loomulikult arst ei ravi neid hambaid, aga laps harjub käima hambaarsti juures ega karda. Tulevikus on siis oluliselt kergem.

Laps võib tunda end hambaarstitoolis ebamugavalt. Kontroll on antud arsti kätte, lamavas asendis tekib abituse tunne ja sa ei kontrolli olukorda. Siin tuleb mängu usaldus. Kui sa usaldad arsti, siis annad ka kontrolli mõneks ajaks arsti kätte. Usaldades tekib ka vaikne rahulolu.

Jõuame selleni, kuidas seda usaldust tekitada.

Esiteks aitab koostöö lapsevanemaga. Lapsevanem peab ise jälgima, mida ta räägib. Peaks rääkima ühtlasi seda, kuidas ta ise hambaarsti juures käib. Oluline on, kas kodus järgitakse suuhügieeni või mitte. Kabinetis on hambaarstil kõige olulisem saavutada kontakt lapsega. Lapse kabinetti sisenedes püüab arst kõigepealt saavutada kontakti mitte vanemaga, vaid lapsega, kuna tema on ju patsient. Lapsevanem peaks lubama seda teha ja olema võimalikult rahulik. Arst võib alustada kabineti tutvustamisest. Igaühel on oma nipid. Näiteks mänguasjadest palju abi ei ole. Olulisem on, et laps laseb endaga rääkida, hambaarst saab näidata oma hambaravitooli ja instrumente ning rääkida, kuidas hambaarsti töö käib.

Lapsevanem peab olema motiveeritud tegelema lapse hoiakute kujundamisega ja näitama last õigel ajal hambaarstile. Võib-olla mängima kodus hambaarstimänge. Lapsel tuleb tekitada positiivne kogemus. Hommikused ja õhtused hambapesud saab mänguks muuta. Abiks on kindlasti hambapesutaimerid, taimeriga elektrihambaharjad ja suhkrukell. Seinal olevalt suhkrukellalt saab laps ilusasti vaadata, millal võib järgmine kord süüa. Hammaste tervise jaoks on oluline vahe, kas süüa korraga pakk komme või iga veerand tunni tagant üks komm. Lapsevanema järjepidevus loob eelduse, et hiljem on lapsega kõik korras. Suu on ju kogu tervise peegel – kui sul on hambad korrast ära, siis on tavaliselt ka üldtervisega palju probleeme. On palju hambaauke, siis suust tuleb paha lõhna, seal tekib roiskumine ja see mõjutab kogu tervist. Teised ju samuti näevad, kui inimesel on hambad katki. Seda kõike tuleb rääkida. Lapsevanem peab olema nii kaua toeks, kuni laps oskab juba ise võtta vastutuse oma hammaste tervise eest. Järjepidevus on oluline igas eluvaldkonnas. Kõige halvem on see, kui laps tuleb arsti juurde esimest korda kümneaastasena või veel hiljem, kui hammas juba valutab.

Foto: Shutterstock

Ilmselt lapsevanem ei peaks jälgima mitte ainult seda, millal süüa, vaid sedagi, mida süüa?

Toitumine on loomulikult väga oluline ja peab olema tasakaalustatud. Vältida tuleks rämpstoite. Suhkrul ja suhkrul on vahe. Šokolaadikommid on lutsukommidest tervislikumad. Šokolaad jääb hästi hammaste külge, aga sülg uhub selle palju kiiremini välja. Lutsukommid kleepuvad tugevamani hammaste külge ja vahedesse ning kahjustavad hambaid oluliselt kauem. Hambaaugu tekkes on mitu faktorit koos. Üks on suhkur, teine on aeg, kui kaua suhkur hamba pinnal on, ja siis veel üks konkreetne bakter – Streptococcus mutans – mängib oma rolli. See bakter käib meie mikrofloora juurde, aga kui kõik negatiivsed faktorid kokku satuvad, siis bakteri mõju suus kasvab ja hakkavad tekkima hambaaugud.

Toidukorra võib lõpetada näiteks väikeste juustutükkide või pähklite söömisega. See aitab suu pH tasakaalu neutraalsena hoida. Limonaadidest ka. Ega need keelatud ole, kui jood söögi kõrvale või kohe pärast toidukorra lõppu. Oluline on vahe järgmise toidukorraga. Kui jood pidevalt limonaadi, siis tõenäoliselt tekivad hammastega probleemid.

Kas võib öelda, et hammaste jaoks ei ole vahet, kas sa limpsid pidevalt limonaadi või naturaalset mahla?

Jaa, hammaste tervise seisukohalt ei ole tõesti vahet. Toidukordade vahel on õige jook tavaline vesi. Piim sisaldab suhkrut. Ka gaseeritud vesi põhjustab hambavaaba kulumist. Limonaadid on tervisele kahjulikud mitmel tasandil, kaasa arvatud hambaid kahjustav mõju.

Kas lisaks suhkru mõjule hammastele on veel midagi, mida lapsevanem lapse hammaste juures peaks tähele panema?

Tahaksin rääkida veel halbadest harjumustest. Liiga sage luti imemine, lutipudeli imemine, rinna imemine, kui lapsel on juba hambad suus. Halb harjumus on pöidla imemine. Kui last sellest õigel ajal ei võõrutata, tekivad hambumushäired. Kui lapsel on hambad juba suus ja ta imeb pidevalt lutti, siis on sama mure hambumusega ja lõug ei saa õigesse asendisee välja areneda. Loetakse normaalseks lõpetada luti ja pöidla imemine enne kolmandat eluaastat. Siis jõuab lõug normaalselt välja areneda.

Kontakt:
KliinikPluss Hambaravi
kliinikpluss.ee
[e-mail]
Tel [phone]