Eriline elamus

Teatro Massimo / Palermo

Paari aasta tagune kingitus mu elukaaslaselt oli pisim, mis füüsilisel kujul võimalik, mahtudes paberilipikule ja ümbrikku – ning paradoksaalsel moel suurim, elamuse mõttes. Lennupiletid Palermosse. Veebruarikuises Sitsiilias ladistas lõputult sadada, esimese asjana ostsime poekesest papi Domenicolt (mis muud nime ta saanukski kanda) kummikud. Antiigiturul oli vihmavesi juba poolenisti täitnud hõbedased šampanjapokaalid, Teatro Massimo mitmemeetrised sametkardinad summutasid valguse ruumides ka päevasel ajal. Rasked uksekoputid ja cappuccino, mereannid ja Monreale katedraal, apelsinid ja hoiatus entrare piano garaažiseinal. Tänavale tõstetud vana ümmargune peegel roosilehti järele aimavas raamis – võta kaasa, kui tahad –, mis kummitab mind mõnikord praegugi veel. Maa peale langenud teismeline ingel, kes oma seljakotile on pastakaga kritseldanud “Givenchy”.


Eve Kallaste, vanemtoimetaja:

Pehme pai jalgadele

Vanaema kootud sokid

See, mida nüüd kirjeldan, on nii klišee, kui üldse olla saab. Minu jaoks on elu parimad jõulukingid kokku sulanud ja saanud koond­nimetuseks soojad villased sokid. Ikka nii, et jõuluõhtul on kogu perel jalas just vanaema Silvi varrastel valminud pehmed kudumid ja siis need sokijalgsed istuvad üheskoos pärast mõnusat sööki diivanil ahju ees ning räägivad lugusid elust. Juba tean, et meie pere armas vanaema on möödunud jõuludel kingiks saadud uuest kudumisraamatust väga inspireeritud ja tulemas on eriti hea sokikingi-aasta!


Keilit Aedma, veebijuht:

Jagamise rõõm

Olen elu jooksul saanud palju imelisi jõulukinke ja kui lapsepõlves luges rohkem kvantiteet, siis nüüd juba kvaliteet. Mõni elegantne ehe või unustamatu elamus on väärt kindlasti rohkem kui palju armsaid vidinaid. Kuigi mulle meeldib väga kingitusi saada, siis jõulude ajal pean kõige olulisemaks tegelikult hoopis perekonda. Kui kaheksa aastat tagasi kaotasin oma kalli isa, kaotasin aastateks ka selle päris jõulutunde, mis pühade tähistamisega kaasas käis. Tema elevusest põlevaid silmi, kui ta kinke üle andis, lihtsalt ei suutnud keegi teine asendada. Pikka aega kartsin, et see õige tunne ei tulegi enam tagasi, aga siis tutvusin oma praeguse elukaaslase ja tema perega ning nendega koos esimesi jõule pidades olin kuuse all istudes pisarateni liigutatud, sest jõulutunne, mida nii kaua igatsenud olin, oli tagasi. Nimelt olid mu ämma silmad kingitusi tehes ja saades täpselt sama elevil.


Karolin Kuusik, moe- ja ilutoimetaja:

Ema armastus

Mulle meeldib kõige rohkem jõulukinke saada oma emalt, kelle valmistatud kingikotti lahti võttes valdab mind maailma kõige armastatum ja hoitum tunne. Ta on sinna pannud tavaliselt erinevaid asju – midagi head süüa (näiteks mandlid või kuivatatud mangod), midagi praktilist kodu jaoks (uued padjapüürid), midagi vajalikku iseendale (soojad sukkpüksid). Need on kõik väiksed läbimõeldud asjad, mis väljendavad tema hoolivust ja armastust.


Elis Svistunova, kujundaja:

Kink kui kutse tantsule

Elis Svistunova

Alates sellest, kui lapseeast välja kasvasin, et ole ma kingituste teemal eriti pead vaevanud. Ei oota neid endale ega stressa ka teistele kinkimise pärast. Jõulud veeda­me alati minu onu Aksli pere pool maal, kus väikseid lapsi pole, seega paneme kingid jõulukotti pigem selleks, et oleks põhjust kuuse all üksteisele ja olematule jõuluvanale esineda. Need kingid on pigem nagu... kutsed laulule-tantsule või muule etteastele ja kingiks sobib alati midagi söödavat, praktilist või lihtsalt toredat.

Viimastel jõuludel sain kingiks näiteks marakad, millega kohe hooga kõristama kukkusin.


Krõõt Tarkmeel, fotograaf:

Anett jõulukingiks!

Anett

Minu jaoks seonduvad jõulud hea muusikaga. 29. detsembril toob soulihing Anett oma äsja ilmunud debüütalbumi “Morning After” Alexela kontserdimaja lavale. “Morning After” suunab enesesse vaatama ning mõtisklema nagu pühade ajal ja uue aasta saabudes tihti kombeks. Vinüülplaadil kõlab ka Eesti Laulu superfinaalis tuntuks saanud ballaad “Write About Me”. Tegemist on Aneti karjääri seni suurima kontserdiga ning piiratud koguses piletid ootavad kingikotti jõudmist.


Mari-Liis Helvik, peatoimetaja:

Märkamist


Parimad kingitused on need, mis on tehtud tähelepanelikkusega – kui saan kingitust avades aru, et ahhaa, ta mäletaski! Olgu see siis näiteks raamat, millest kunagi rääkisin, või piletid kontserdile-teatrietendusele, mille kohta olin väga head tagasisidet saanud. Sest mõelda vaid, kui palju me iga päev infot jagame ja kuuleme – see, kui keegi on selle info ka tegelikult salvestanud, teeb hinge soojaks. Eelmisel aastal sain vennalt jõulukingituseks näiteks köögikaalu – ka seda olin endale väga soovinud, sest jälgisin toitumiskava, mis nägi ette gramm-grammilt toidukoguste kaalumist. Ka see oli üks mu parimaid kingitusi, mis kohe tihedat kasutust leidis!

Kingiidee!

Signe Ventsel ja Kristi Jõeorg, “Julgus luua muutust!”

Valminud on teos, millega autorid soovivad tublidesse Eesti naistesse mõttejulgust ja teotahet süstida – olgu see muutus tervise, ettevõtluse, rahaasjade, pere, sotsiaalse elu, enese tähtsustamise või hobide valdkonnas. Raamatus jagavad oma elumuutvaid lugusid paljud tuntud naised, nende hulgas Egle Eller-Nabi, Marina Kaljurand, Kaja Kallas, Triin Ploompuu, Merle Leemet, Alissa Vassilkova, Sandra Raju, Mari-Liis Lill, Liisi Kirch, Kristi Saare jt.

Jaga
Kommentaarid