Iseseisva elu algusaastail viis rännukihk noore Hebe-Kai maailma avastama. Talle pakuti tööd moelavadel ja nii elas ta seitse aastat Itaalias. Välismaale minnes oli ta kahekümne ühe aastane, mis on modelli kohta tegelikult juba vana. “Ma ei läinud sinna üldse modelliks, sõitsin lihtsalt kaheks nädalaks reisile, et vaadata, mis elul mulle pak­kuda on,” räägib ta modelli­karjääri algusest. 

Elu pakkuski Itaaliasse jäämise võimalust. “Integreerusin seal väga hästi, sest elasin ühe kohaliku perekonna juures ja õppisin kolme kuuga itaalia keele ära. Otsisin üürikorterit, aga mõistliku hinnaga ei õnnes­tunud midagi leida. Siis kutsus üks perekond mind kaheks nädalaks enda juurde ühte tuppa elama. Pärast palusid nad, et jääksin kauemaks. Siiani suhtleme selle perega, nad on Eestiski käinud. Hüüdsin pereisa papaks.”

Modellikarjäär algas tooteesitlustega messidel. “Itaalias ei müüda ühtegi asja, ilma et ilus tüdruk kõrval seisaks, vetsupotti ka mitte.” Üks asi viis teiseni ja heade fotograafide abiga sai ta peagi kokku modellialbumi. Hebe-Kaile pakuti rolle ka telereklaamides ja üha rohkem tuli võimalusi häid tööotsi saada — auto-, alkoholi- ja tubakareklaamide eest maksti kõige rohkem ja tänu neile sai ta ka erinevaid riike näha. “Proovisin kätt ka filmi­maailmas, läksin Rooma ja Londonisse. Roomast tulin selg ees tagasi, sest nägin, mismoodi seal üle laipade peab minema,” ütleb Hebe-Kai. “Peab minema produtsendiga välja õhtust sööma, kuskile villasse, olema avatud kõigele, olema kogu aeg pildil.”

Konkreetsed pakkumised tulid ka temale...

Edasi lugemiseks: