Oleme rühkinud läbi viimaste aastate, võib-olla isegi kümnendite suurima kriisi, kammit­setuna oma kapslitesse. Viimased oleksid ju täitsa teretulnud, kui tegemist oleks mõne uut laadi kaitserüüga, ent paraku mitte. Räägin sellest, kuidas lisaks valitsevale koroonakriisile ümbritseb meid ka totaalne empaatiadefitsiit. “Meid” ei ole, olen “mina”, oled “sina” ja siis eriti vastikud “nemad”. Tunnen, et ka mind on nakatatud. Isegi kui keegi sooviks olla “meie”, kõlab vastu refrään “mina, mina, mina”.

Jaga
Kommentaarid