Selleks, et öelda mina asemel meie, on paljud meist nõus ohverdama kõik. Sõbrad, hobid ja isegi töökoha, eneseusust, -hinnangust ja -austusest rääkimata. Olen olnud õlaks, millel nutta, naisele, kes tahaks küll oma kihlatu maha jätta, aga kardab, et ta ei suudaks end ise ülal pidada. Suures hirmus vallaliseks jääda olen isegi klammerdunud mehe külge, kes mind pettis. Tean, et ma pole ainus. Miks me end aeg-ajalt suhetesse ära kaotame ja veelgi olulisem, kuidas end taas oma elus esikohale seada?

Edasi lugemiseks: