KOGEMUS | 41aastase Helena neli olulist sammu, kuidas ta läbipõlemisest välja tuli

Mitmel rindel rabamine ja liigne pikaajaline stress võivad viia vaimse ning füüsilise läbipõlemiseni. Helena (41) räägib avameelselt, mis hetkel ta mõistis, et enam ei jaksa ning milliste teadlike muutustega ta oma elu ja tervise taas rööbastele sai.

Pere- ja tööelu ühildamine saavutas Helena jaoks maksimumi neli aastat tagasi, mil ta läks kahe väikese lapse kõrvalt juristina tööle tagasi. Ühtlasi tegeles ta kaugel elava vanaema hooldamisega, et olla talle toeks ning võimaldada tal elada oma kodus nii kaua kui võimalik. Lisaks diagnoositi samal perioodil Helena isal äge leukeemia, mis tähendas lõpmatuid haiglakülastusi lõunapausidel ja nädalavahetustel. Samas ei saanud ta unustada lapsi. Elukaaslase töökorralduse ja kirgliku hobi tõttu toimetaski Helena tihti üksi. Oma töös juristina ei saanud ta oodata ka loomepuhangut ega panna tööd enda soovi järgi pausile.

Selgus — midagi peab muutuma!

Kui osa kirjeldatust Helena elus ära langes ja aasta jooksul tuli korraldada kahed matused, hakkas ta märkama, et midagi on paigast ära. Ta magas öösiti vaid kolm kuni tundi ja väsimus võttis võimust. Hommikuti ärgates tundis ta, et ei jaksa voodist tõusta, kuigi pere vajas tähelepanu ning ülesanded majapidamises ja tööl kuhjusid. Tegemist oli ilmselgelt läbipõlemisega ja ellu oli vaja muutuseid.

Aeg iseenda jaoks!

Üha enam hakkas ta süümepiinadeta aega võtma iseenda jaoks. „Lähen kasvõi tunniks massaaži, kohvikusse või teen endale kohvi kaasa ja lähen jalutan üksi metsas või mere ääres,“ kirjeldas Helena ja lisas, et eriti mõnus on teha seda väga vara hommikul koos päikesetõusuga siis, kui pere veel magab. Ilma muusikata, telefonita, et lihtsalt olla omaette, vaikuses.

Vaimu hoidmine!

Vaimselt püüab Helena end tasakaalus hoida tema jaoks teraapiliste tegevuste — lugemise, muusika ja kookide küpsetamisega. Tema üks salaarmastus on kunstiajalugu. „Maailma eri paigus reisides püüan leida aega mõne kunstimuuseumi külastamiseks. Ka Eestis näiteks KUMUs käies, saabub mu sisse teistmoodi rahulolu,“ kirjeldab ta. Ta lisab, et mõtteid aitab tal korrastada ka kodu koristamine ning vaimu värskena hoida sõpradega koosveedetud aeg.

Liikumine on ülioluline!

Sport on olnud kindlasti üks Helena maandamisviise. Uneprobleemidest sai ta jagu siis, kui hakkas käima 2-3 korda nädalas crossfiti trennis.

Kontroll tervisenäitajate üle!

Mõningane mure oli Helenal veel seoses sellega, kas stressirohke periood ka organismile jälje oli jätnud. Selle asemel, et hakata kinnisilmi võtma erinevaid toidulisandeid, vitamiine ja pulbreid eesmärgiga turgutada oma organismi vastupanuvõimet, tundus Helenale mõistlik lasta hinnata, kas ja mis on üldse organismis paigast ära või puudu. „Saamaks aimu, mis mu organismis tegelikult toimub, otsustasin alustuseks hoopis organismi vastupanuvõimet hindava paketi kasuks.“

Analüüside tulemusena selgus, et hetkel on kõik hästi. Vitamiinid ja mineraalid, mis mõjutavad immuunsust, on tal igapäevase mitmekesise toitumise ja liikumisharjumustega vägagi paigas. Spetsiifilised immuunsusnäitajad olid samuti korras. „Olen kuulnud, et paljudele harrastussportlasele soovitatakse erinevate treenerite-spetsialistide poolt süüa juurde valku. Analüüs andis aga kinnituse, et saan toiduga kätte ka selle. See taaskord kinnitab, et ei ole mõtet tormata midagi lisaks sööma ja andis hingerahu, et tegelikult on organismis kõik paigas,“ rääkis Helena.

„Konsultatsiooni käigus jõudsime laboriarstiga selleni, et intensiivsematel perioodidel, kus võin tunda suuremat väsimust, peaksin jälgima, et organism saaks rohkem rauda ja vitamiin B12. Seejuures ei ole vajalik alati ulatada käsi kiirelt toidulisandite järele, vaid püüan sel perioodil süüa veidi rohkem maksa, muna või näiteks kala,“ räägib Helena ja lisab, et ühtlasi sai ta ka analüüside tulemustest kinnitust, et on siiani olnud oma keha hoidmisega õigel teel.

SYNLABi laboriarst dr Irina Utenko kommentaar, kust alustada, kui tunned, et koormus on suur ja instinkt ütleb, et kogu jõudu.

Stress, pikaajaline magamatus ja füüsiline ülekoormus mõjutavad keha immuunsüsteemi toimimist. Organismi kaitsevõime langus ei pruugi olla püsiv ja eluaegne. Põhjuste täpsemal väljaselgitamisel on abi vereanalüüsidest. Need on üheks võimaluseks hinnata organismi vastupanuvõimet ning saada teada, kas toitumine on mitmekülgne ja tagab immuunsüsteemile vajalike toitainete (nt valgud), mineraalide (nt raud, tsink, seleen) ja vitamiinide (nt vitamiinid D, A, B12, C, folaat) piisava sisalduse.

Vereanalüüside alusel saab lisaks toitumise kontrollimisele ülevaate, kas vereloome ja immuunrakkude üldine sisaldus veres on korras (hemogramm), kas organismis on põletikke (hsCRP) ning kas immuunkaitseks vajalike antikehade ja spetsiifiliste komponentide tase organismis on paigas (IgG, IgA, IgM, C3 ja C4). Oma immuunsüsteemi tervist on soovitatav vereanalüüside põhjal hinnata eelkõige neil, kes põevad sageli viirushaigusi, kellel on pingeline töö, pikaajaline stress ja magamatus, üle- või alakaal ja ainevahetushäired, aga ka need, kes on rangelt taimetoitlased või teevad intensiivselt trenni.