Novellikogu "Jumalik märk" autor Ester Urbala: pealiskaudset ärapanemist on viimasel ajal nii palju. Miks mitte leida rohkem head?
“Mis nüüd?!” võib jahmunult pärida keegi, kes tabab su lugemas Estri debüütnovellikogu — sest ilmselt naerad valju häälega. Raamatu peategelane, ökonomist Karin Tubli (43) on üksik, lastetu, riietumas ühetaolistesse villastesse kleitidesse, võrdlemas oma kehakuju sammaldunud kiviga. Naine, kes on töötanud samas asutuses 20 aastat. Naine, kellel meeste pilk ei peatu. Naine, kelle nimi mõni aeg pärast raamatu sulgemist enam sinulegi ei pruugi meenuda. Aga kindlasti jäävad meelde tema käigud seenemetsa ja sümfooniakontserdile, tervist kontrollima ja kapsarulle nõudlema. Eelöeldu võiks kõlada halastamatult nukralt, ent tegu on ühe viimase aja tujutõstvama raamatuga üldse. Ja see naer pole loomulikult kuidagi kahjurõõmus. Karinil on nimelt annet sattuda täiesti kreisidesse olukordadesse ja kohtuda maailma veidraimate tüüpidega.