Toode on hea, aga pakend? Teeme selgeks, kuidas tekkis plastiplahvatus ja kui tume tulevik meid ees ootab

Nii mere- kui ka ookeanivees on plasti aina enam ning ringmajandusfondi looja Ellen MacArthuri kuulus väide, et aastaks 2050 on meredes rohkem plasti kui kala, võib tõepoolest kohutavaks reaalsuseks saada. Ka ilumaailmal lasub reostuse eest suur vastutus — õnneks on suhtumine pakenditesse juba muutunud.

PLASTIPLAHVATUS

Ajal, mil inimesed pesid end kas jõevees või saunas, oli tahke seep suurepärane hügieenitoode. Kui eelmise sajandi keskel hakati järjest rohkem kasutusele võtma dušikabiine, tekkis vajadus seebist praktilisema pesuvahendi järele. Duši jaoks oli vaja kaitstud pakendis ja suurele veevoolule vastu pidavat toodet ning sellega sai alguse plastpudelitesse pakendatud dušigeelide ja šampoonide buum.

MILLE JÄRGI SAAB ILUTOODE PAKENDI?

Määravaks võivad saada toote hind, valgus- ja õhukartlikkus, aga ka tootja keskkonnaveendumused.

Plastpakend on kõiki asjaolusid arvestades tavaliselt kõige odavam lahendus. Plasti eelised on madal hind ja kerge kaal (oluline transportides) ning head toote omaduste säilitamise võimalused. Kõige suurem miinus on aga seesama plasti vastupidavus – looduses võtab plasti lagunemine aega sadu aastaid. Sinu kasutatud šampooni­pudelist saab prügi ka sinu lapselapselaste jaoks. Seetõttu on paljud ilubrändid hakanud pakendeid valmistama töödeldud või hoopis taimsest plastist.