Paarisuhetes teeb armastus läbi kummalisi transformat­sioone. Armastust on algul mõnikord nii palju, aga aja möödudes laiutavad paljud käsi — kuhu see kadus? Me saame jälgida armastuse tee­konda värvide ja piltide kaudu.

Tavaliselt algab suhe romanti­lise faasiga, kui ollakse armunud. Huvi partneri vastu on suur — mis ta mõtleb, mida soovib? Unis­tatakse tulevikust ja soovitakse kaaslasele väga heameelt valmistada.“Kallis, kuidas ma saan sind õnnelikuks teha?” on nii loomulik küsimus selles faasis. Soovist partnerile meeldida näidatakse end (alateadlikult) kenamana, hoolivamana, väiksemate erivajadustega ja psühholoogiliselt tervemana, eksponeerides enda parimat osa. Püütakse sobituda partneri ootustega. Teineteise jaoks leitakse aega.

Argipäeva võiks pildi ja värvide keeles kujutada kui päeva, kus romantiline udu on hajunud ja keskpäevane päike näitab armutult ära kõik, mis pildil. Näha on ilusad maastikud ja objektid, aga sama­võrra eredalt on valgus­tatud ka kõik kole, näiteks paistab varakevadise päikese käes silma tolm kapi all. Kahjuks on üldinimlik märgata pildil just silmi­kriipivat poolt.

Sageli osutub argipäev avamänguks võimuvõitluse faasile. Mõlemale partnerile tundub, et just tema viis elada, maailma tajuda, raha kulutada, aega veeta, autot juhtida, seksida (või mitte seksida), suhelda (või mitte suhelda) ja koristada (või mitte koristada) on õige. Ja algabki võitlus, kumma 

Edasi lugemiseks: