Iga päevaga kasvav inimestenälg ja kontaktide defitsiit on teinud oma töö. Olen viimaste kuude jooksul külastanud mõtetes korduvalt ühte maagilist ja veidi ka ökk-refleksiga flirtivat mälestust. Sea vaim valmis, sest see niiske unenägu pole kõigile! Rändame tubli 15 aastat ajas tagasi. On suvi. On öö. Olen üks sadadest, kes on kogunenud Von Krahli teatri toolidest tühjendatud black-box’i, et tammuda end technohouse’i ja d’n’b saatel transsi — käib pidu. Kõik pilgud on pööratud DJ-altari poole, erandiks ehk need, kel on õnnestunud enne peo tipphetke endale uus armastus leida ja koos sellega kusagile nurka pugeda…

Edasi lugemiseks: