Katrin tõdeb, et ta teab paljusid inimesi, kes on oma eludega väga rahul, aga iseküsimus ongi see, kas see on kõik ideaalne. “Ma arvan, et selline konstantne tunne, kus pidevalt on näpud püsti ja kogu aeg kõik nii hästi ja ideaalne, kaldub perfektsionismi poole ja sinna poole tahta püüelda, et kõik on väga ideaalne, võib olla ikka päris rusuv saatus,” arvab pereterapeut.

Ühine eesmärk aitab suhet hoida

Paarisuhte puhul peab Katrin oluliseks ühist unistust ja eesmärki. "Kui võtame Vargamäe ja Paunvere aja, siis seal oli ühine eesmärk talu. Talu nimel taluti ära väga paljud ebamugavused. Keegi ei tõusnud püsti ja ei öelnud, et "oi, mul pole temaga ühist naljasoont või lainepikkust või midagi ei klapi, ma pole talle oluline ja siit ma nüüd lähen". Need ei olnud tol ajal teemad, sest talu õitseng oli see, mille nimel võeti end kokku ja mis sundis ühiselt tegutsema," selgitab ta. "Tänasel päeval on inimestel väga paljud erinevad eesmärgid ja unistused ning siis on ka mõistetav, et kuna meil on tahtmine saada kõike, siis ei rahuldugi enam sellega, mis on. Inimloomus on kahjuks selline, et mis eile oli ihaldusväärne, on täna iseenesest mõistetav. Me harjume ära sellega, mis on partneris hea ja ei märka seda enam, ei oska selle üle rõõmustada."

Just seda peab Katrin kiiresti kokkulangevaks lõksuks.

Kuula pikemat intervjuud SIIT.

Jaga
Kommentaarid