Küsimusele, kuidas teda võiks esitleda, vastab Charlene, et ei ole veel suutnud ammen­davat ametinimetust leida. “Naine, kelle jaoks ei ole sõnu,” naerab ta ja lisab tõsinedes: “Laulja ma ei ole, pole kunagi olnud. Rahvus­vaheline projekti­juht ehk…? Minu töö on visiooni loomine, loome­protsessi käivitamine, projekti kokkupanek, üle finišijoone toimetamine — kogu tsükkel, algusest lõpuni. Aga neid projekte on alati nii palju, et raske loetleda, Bobby projektid on osa nendest. Juhin neid, et tema saaks tegeleda loomin­guga. Aga küsi parem, mis mu kirg on.”

Võib-olla on Charlene palju­del meeles tüdrukuna, kes jõudis 2004. aastal Eesti eurolaulu finaali. Tegelikult, väidab ta, pole talle kunagi laval meeldinud. 

Edasi lugemiseks: