Jennifer Garner häirivast viisist, kuidas paparatsod on teda ja ta lapsi aastaid terroriseerinud: kes tahaks meid enda lähedusse?

Näitleja Jennifer Garner avaldas intervjuus Hollywood Reporterile, mis tunne on, kui kõmufotograafid teda ja ta perekonda pidevalt jälitavad, nentides, et nende pidev ja agressiivne kohalolu on muutnud ta lapsed väga ärevaks, vahendab portaal Buzzfeed.

"Sõitsin kollase fooritulega läbi ja 15-20 autot järgnesid mulle punase tulega, sõites teepeenrale, ning seda kõike vaid selleks, et saada pildid emast ja lapsest," selgitas naine.

Lisaks tõi näitlejatar välja, et paparatsod terroriseerisid teda palju rohkem kui tema eksabikaasat, Ben Afflecki. Mees oli nende kohtumise ajal palju kuulsam kui Jennifer.

"Elasime tänaval, kus elasid järjest näitlejad, minust palju edukamad, kuulsamad ja kaunimad kui mina, nende hulgas ka Ben, ning nad võtsid neid ükshaaval sihikule, polnud probleeme, aga siis sõitsin mina lastele kooli järele ja minuga sõitis kaasa 15 autot," rääkis ta. "Ma ei veetnud päevagi nendeta ja kui see isegi juhtus, kui ma näiteks sõitsin parki peidetuna basseinipoisi autosse või midagi sarnast, nägi mind seal lapsehoidja, kes helistas mõnele numbrile ja nad (paparatsod) olid taas kohal."

Jennifer jagas intervjuus ka nukrat momenti möödunud suvest, kui ta sai lõpuks ometi lastega koos randa minna, sest neid varjasid näomaskid. Muuseas pidi tal sel päeval lastele selgitama, miks nad tavaliselt rannas ei käi. "Ütlesin neile: "Me võime küll proovida, aga nad peletavad meid minema." Ma ei riku seda kogemust mitte ainult enda pere jaoks ära, vaid rikuksin selle kõigi rannas olevate inimeste jaoks ära. Kes tahaks meid enda lähedusse?"

Kõmufotograafid on ahistanud Jenniferi tütart Violeti ka koolis ja lõpuks visati tüdruk jalgpallimeeskonnast välja, sest paparatsod olid kogu aeg väljaku ääres.

Kord kutsus Jennifer koju politsei, et probleemist rääkida ja Violet jooksis nende juurde abipalvega: "Me ei palunud seda. Me ei taha neid kaameraid, need on hirmsad. Need mehed on hirmsad, lükkavad teineteist pikali ja on väga raske tunda end lapsena, kui sind pidevalt taga aetakse."

Lõpetuseks jagas Jennifer ka, kuidas lapsed pidid tulema toime vanemate lahutusega, mille üle arutleti pidevalt kõmuajakirjade esikaantel. "Kui nad olid nooremad ja miski neid šokeeris, palusin neilt alati, et nad laseksid mul ja isal omavahel asjad läbi arutada," meenutab ta. "Ma ütlesin neile, et kui nad näevad ajakirja kaanel mõnda pilti, vaatan seda koos nendega ja räägime kõik neid hirmutavad tunded koos läbi."