Leino abiellus oma armsa­maga, aga kokku nad ei jäänud. “Abieluvaralepingu tegime minu soovil enne lahutust ja au­mehena tasus ta majalaenu ja kommunaal­makseid terve oma eemaloleku aja. Kui ta uus elu umbes kahe aasta pärast purunes, palus ta luba ajutiselt meile tulla, kuniks jalad alla saab. Mehel väga sõpru pole, nii et kuidagi sattusin mina selleks, kelle õlal nutta, et elu uue armastusega on lörri läinud. Pidasin oluliseks, et ta saaks end tühjaks rääkida, aga kuulsin asju, mida üks eks­nainemuidugi kuulma ei peaks. Üsna sujuvalt loksus ta meie ellu tagasi, nii et koos jätkamine oli pigem protsess kui kindel otsus.”

Jaga
Kommentaarid