La vita è bella, ütlevad itaallased. Need temperamentsed, joviaalsed, dramaatilised lõunaeurooplased, kes oskavad lugu pidada heast maitsest nii toidulaual kui ka riidekapis. Moedisainer Roberta Einer (29) sobib nende sekka justkui valatult. Nii tema välimus — kastanikarva juuksed ja jumekas nahk — kui ka temperament, kus käsikäes sammuvad soojus ja süttivus, muudavad saapakujulise riigi justkui Roberta sünniõiguseks, talle nii väga omaseks.

Just Itaalias on disainer viimased poolteist kuud ka veetnud. Kui esimene koroonalaine sulges piirid, lahkus Roberta Londonist Eestisse, et üle pika aja panna aeg korraks seisma. Et magada kauem kui reegliks saanud neli tundi, et hetkeks iseendale otsa vaadata, et teha korrektuure loomingulistes plaanides.

Nüüd, mil tema jaoks on käimas kolmas koroonalaine, otsustas Roberta sõita Põhja-Itaaliasse, et keskenduda oma loomingu tootmise parendamisele. Koos kohapealsete tehastega töötab ta välja uusi tooteid ning parimaid lahendusi arvukatest pistetest keerukate mustrite loomiseks.

Tuhast tõusnu

Tuisune pühapäev Tallinnas. Näib, et terve ärkav linn on kolinud lumekuuli sisse. Robertal on seljas karvane kaisuloomamaterjalist pusa ning jalas lohvakad nahkpüksid, mille sääred on pistetud mattmustadesse matkasaabastesse. Disaineri juuksed on punutud pikka palmikusse. Laual aurab tass musta kohvi, seltsiks helklevas glasuuris saiake. Õhus on rahu.

„Teise lockdown’i ajal olin sellest kõigest nii väsinud,“ lausub Roberta, murdes saiakesest tükikest. „Nüüd on tekkinud teatav leppimine. Kui lainete vahepeal sai elada paar nädalat normaalset elu, siis varsti tuli jälle kohaneda. Praegu oskan hoida ootusi madalal — on, mis on. Mõte, et kuupäeval X läheb kõik imekombel endiseks tagasi, on illusioon. Seda mõistes algab leppimine, rahu. Kohanemine ja harjumine.“

Edasi lugemiseks: