"Minu ümber olid inimtühjad, kuid väga ilusad rannad, kõrged mäed ja troopiline loodus." Kahe Hiiumaa suurusel saarel Kariibi meres

Enne reisile minekut ei julgenud ma esialgu kellelegi iitsatadagi, et kavatsen ajal, mil Eestis on iga päev 500–600 uut nakatunut ja kogu maailm vaevleb viiruse käes, sõita maailma teise otsa puhkama…

“Excuse me, but where is the date of the test? And your name? Also, is it PCR test? Where does it says that?”* küsis range hoiakuga Air France’i lennuteenindaja. Tund­­sin, et mind tabab paanika — nüüd saabki minu kartus tõeks. Siin minu reis lõpebki… Enne kui õieti alatigi jõudis.

See jaanuari alguses Pariisi lennujaamas aset leidnud stseen — millega algas ka tõeline seiklus — oli mõnes mõttes kulminat­siooniks ligi kuuajalisele planeerimisele, info­kogumisele ja mis seal salata, ka närveeri­misele. Kuigi minu jaoks lõppes olu­kord õnnelikult ning suutsin vajaliku info lennufirmale esitada ja lennukile pääseda, tuleb tunnistada, et isegi tagantjärele tundub idee keset koroona­pandeemiat Kariibi mere saartele — pisikesele Guadeloupe’i saarele — sõita parajalt hullumeelne.