Praegu loen Haruki Murakami teost “Kafka mererannas”. Pisut on veel jäänud, aga olen taas vaimustuses. Murakami on üldse olnud mu suur lemmik, tema “Norra mets” ja “Värvitu Tazaki Tsukuru ja tema palverännaku aastad” on väga südame küljes. Tema oskus teha olmelisest eriline, näha tavalises tavatut ja sisemine rahu võluvad mind iga teose puhul. Iga inimese, ka pealtnäha kõige tavalisema, igavama, tähtsusetuma sees on terve maailm, mis on ääretult rikas, põnev ja värviline.

Edasi lugemiseks: