EKSPERIMENT | Olen langenud, nagu vist kümned tuhanded naised maailmas, näorullimise hullusesse. Aga kas sellest ka päriselt kasu on?

Ei, mitte tainast ega ka mitte muda sees, nagu ütlevad Ödede laulu sõnad. Nüüd tuleb rullida hoopis oma näolappi ning seda ilusama, nooruslikuma ja värskema naha nimel. Rullikuga näomassaaži toimet aitab dekodeerida ilukoolitaja Marika Freiberg.

Mulle meeldib oma näonaha eest ekstra hoolt kanda, tehes alati midagi rohkemat kui lihtsalt puhastamine ja kreemitamine. Juba teismelisena hakkasin hommikuti nägu jäätükiga hõõruma, olen näohoolitsust valides võimalusel eelistanud variante, mille osaks on käsitsi tehtav näomassaaž, ning nüüd olen langenud, nagu vist kümned tuhanded naised maailmas, näorullimise hullusesse. Kuigi näolihaste rullimine mõjub eriti värskendavalt hommikuti, meeldib mulle seda teha just õhtuti. Siis saan võtta enda jaoks aega ega pea minuteid lugema. Mõnikord rullib käsi kätteõpitud liigutustega nägu nii automaatselt, et teen samal ajal ka midagi muud ega märkagi, kui ilu ja tervist turgutav protseduur planeeritust pikemaks kujuneb.

Ajatu protseduur

Näorullimisest on saanud 21. sajandi suur ilutrend, kuid iluajalugu uurides selgub, et see nooruslikkuse säilitamise meetod oli menukas juba sajandeid tagasi. Vanimad jadeiidist näomassaaživahendid pärinevad 7. sajandi Hiina aladelt, kus neid kasutati paralleelselt gua shamassaaži­kividega (roosast kvartsist kivid). Massaažikivid olid osa Hiina traditsioonilisest meditsiinist ning nendega mõjutati näol olevaid aku­punktuuri punkte. Jahutava efektiga jadeiiti kasutasid väsinud lihaste massaažiks ka vanad egiptlased ja maiad.