Anni Arro elust koroonakriisis: neid päevi on ikka, kus ma mõtlen, mis saab edasi
Maitsekunstnik Anni Arro jagab aprillikuu Eesti Naise kaaneloos, milliseid mõtteid ja tundeid koroonakriis temas esile toob, tunnistades, et päevi, mil ta mõtleb, kuidas edasi minna, tuleb ka tal.
Vahel tajub Anni, et patt oleks viriseda, sest elu on läinud hästi — näiteks eelmisel suvel, istudes Sepamaa terrassil, nautides head veini, hetke ja armsate inimeste seltsi: „Mõtlesin, et võiksin kasvõi kohe pensionile minna. Raamatuid on kirjutatud, kohvikuid tehtud, reisitud, lapsed olemas — mida veel? Tunnen, nagu oleksin puhta lehe alguses ja võin teha, mida iganes tahan.”
Samas on ka Annil hetki, kus seis teeb nõutuks: „Oma heaolu arvelt võin kokku tõmmata — lõhnaõli või huulepulka polegi praegu tarvis osta! –, aga kodulaen peab ikka makstud saama.” Millal tuleb uus võimalus teenida?
„Nii paljud on kaotanud töö, masenduses või depressioonis, üksildased. Mul on mu lapsed, ma pole üksi, aga neid päevi on ikka, kus ma mõtlen, mis saab edasi. Anita läheb sügisel kooli — kas ta saab üldse minna ja kuidas? Aksel peaks minema lasteaeda…”