Kirjanik Epp Petrone naudib hetki, mil tekivad kogemata kohtumised loodusega. “Neid ei saagi liiga palju ette plaanida ja teistele ette soovitada. Eriti praegu, kui oleme hajaturismi soovituste ajastus. Aga näiteks minu kodukoha müstiline veekogu Obinitsa järv! Seal pole ametlikku matkarada, aga see teebki ümber järve kõndimise põnevamaks (u 7 km). Ametlikest matka­radadest meeldib mulle Lindorast Vastseliina kulgev Piusa jõe ürgoru matkarada (u 15 km). Kui Epule külla minna, viib Epp su Piusa liivaväljadele. “See on meie kodu lähedal, eriline maastik, kus saab end lapsena tunda, liivamägedes ringi joosta. Suvised külalised – ja eks nad tavaliselt ikka tulevad suvel – viin kindlasti ka metsa. Mets meie ümber on viljakas, mustikaid-pohli-seeni täis. Kahjuks on metsa ka siin Eestimaa nurgas maha võetud... aga õnneks on piisavalt alles ka.”