Laura hakkas joogaga tegelema ajal, mil tema töö keerles suuresti heategevuse ümber. See töö nõudis pikki töötunde ja põhjustas palju ärevust. Jooga oli miski, millega ta seda leevendas. “Mingil määral päästis see mu elu,” tõdeb ta.

Jooga tõi ta meeltesse rahu ja aitas alustada teadlikku elu teekonda. Lõpuks otsustas ta hakata ise joogaõpetajaks ja seda kõike ka teistega jagada. Ta õppis rohkem kui kaheksa aastat enne, kui päriselt joogaõpetaks hakkas, kuid nüüd tegeleb sellega igapäevaselt oma kodulinnas, Oxfordis.

Algselt tundus talle ta töö kui privileeg, kuigi ta töötas palju ja teenis vähe. “Tundsin, et kui annan endast kõik ja teen seda armastusega, siis kõik loksub ise ühel hetkel paika,” nendib ta. Kuid hiljuti jõudis temani üks oluline arusaam. “Ma ei saa maksta kinni oma üüri, mul pole sääste, mul pole kaaslast, mul pole perekonda. Olen 38aastane ja enamikul mu sõpradel on oma pered, nad ostavad maju. 

Edasi lugemiseks: