„Ma mäletan sügavat nõukogude aega, kui mu ämmal oli vähk ja sellega võitlemisel hakkas ta end turgutama chaga’st keedetud tõmmisega. Mulle on jäänud mälestus, et seda pidi kaua keetma, see oli hirmsa maitsega ja ta krimpsutas alati nägu, kui seda jõi. Aga eks need vanade aegade nõidade retseptid käisidki käest kätte, suust suhu,“ meenutab Anne ammust aega ja esimest kohtumist chaga’ga. „Ämm sai sellest abi ja eks see jäi mulle eneselegi teadmata kuklasse tiksuma,“ jutustab Anne.

Puu otsa järele

„Eks aastatega tuleb rohkem mõistust pähe ja tervisele on hakatud rohkem tähelepanu pöörama. Praegused noored on väga teadlikud tervisega seotud teemadest. Ma vaatan oma tütregi pealt seda,“ kiidab Anne ja lisab: „Vanasti ei rääkinud sellest keegi. Samas oli maailm tervislikum, polnud vaja vaadata, mida suhu paned, sest toit tuli puhtast loodusest.“

Anne jaoks on aastatega tekkinud teadlik suhtumine tervisesse. „Üks sõbranna tõi mulle chaga’t ja rääkis, kui hea see on. Mõtlesin kohe, et miks ma seda tõmmist ise teha ei võiks. Kui ma autoga sõitsin, siis alati jälgisin, silmad ümmargused peas, kus oleks ometi kask ja saaks kribinal-krabinal puu otsa, et chaga kasepuu pealt kätte saada. Sada imet tegin ära, küll ma raiusin, saagisin ja proovisin kuvaldaga taguda,“ naerab Velli kogu südamest, kui meenutab, kuidas musta pässikut puu pealt valla päästa proovis. Suure proovimise ja jõukatsumise tulemusena õnnestus lahti kangutada väiksemad tükid, aga kohe seisis lauljanna uue mure ees – kuidas nüüd need omakorda väiksemaks saada.

Anne Velli ja Paul Neitsov pärast ühist kontserti selle aasta 20. jaanuaril Tenerifel

Chaga kohvi hulka

„Kaks hakklihamasinat läks selle hukka, lisaks kohvimasin. Lõhkusin hulga masinaid ära. Vanaema kohvimasina nüristasin ära. Lõpuks sain elektrilise kohvimasina, millega chaga täiega pulbriks lasta,“ ei näi humoorikas meenutus naeru lõpetavat. Kogu ettevõtmise tulemusena sai Anne liitrise purgitäie chaga-pulbrit, mida ta kohvi hulka lisab.

„Teen presskannuga nii, et kaks lusikatäit kohvi ja üks lusikatäis chaga-pulbrit. Nii juba aastaid,“ jutustab Anne sellest, kuidas chaga tema ellu sattus ja sinna jäi.

Anne on proovinud ka poeg Hendrik Sal-Sallerile chaga’ga kohvi sisse meelitada. „Mina ei taha, sest pole ju maitset,“ imiteerib naine oma poja vastust. „Mida sa pelgad, pane kohvi sisse, pole häda midagi,“ hakkab Anne oma otsekohesuse üle naerma. „Siiamaani käis see pulber mulle küll, aga nüüd tõi Hendrik seda Chaga Healthi eliksiiri proovida. Küsis just eile, et kuule, ema, kuidas maitses. Ma ei raatsi ju seda lahti teha, nii ilus pudel. Tegin siis lahti ja võtsin topka, väga suurepärane!“

Salarelvad haiguste vastu

Lisaks chaga’le utsitab Anne oma lapsi „küüslauguvärki“ tegema, nagu ta ise nimetab. Hommikul esimese asjana pärast ärkamist tuleb keeta vesi nii kuumaks, kui inimene jaksab juua. „Siis võtad suure küüslauguküüne, mitte mingi kribu. Hakid ära, paned lusika peale, siis suhu ja jood kuuma vett peale. Ilma närimata, närida küüslauku ei tohi. See on see, mis mina teen ja mis mind kogu selle hullu aja on tervena hoidnud,“ jagab Anne kasulikke nippe teistelegi, kuidas enda immuunsust turgutada.

„Kolmas asi, mida ma teen, on Ivan Tšai, seda saab arvutist igaüks juurde lugeda. Aga kui need kolm asja käsikäes, siis on kõik hästi!“ pakatab Anne tervisest. „Peab ise ennast hoidma, rõõmus olema. Loomulikult peab õnne ka jaguma,“ lisab särav lauljanna.

„Tänapäeval aetakse endale igasugust jama sisse. Inimesed ei tunne taimi ega loodust. Selle chaga’ga on sama lugu. Seda on ju iidsetest aegadest oma tervise heaks kasutatud, miks see ei peaks praegu toimima? Muidugi peab ise ka uskuma, et ravimtaimed aitavad. Mina küll usun.“

Jaga
Kommentaarid