“Tütarlaps pärlkõrvarõngaga” on kunstnik Johannes Vermeeri ja tema majja teenijatüdrukuks võetud Grieti armastuslugu 17. sajandi Hollandis. Keelatud armastus: mees on abielus, tema kaasa, riiakas Katariina, alatasa lapseootel. Tundliku silmaga Griet hoomab valges pilves erinevaid toone, kunstnik märkab tema vaieldamatut annet, pühendab ta ateljees toimuvasse ning – enneolematu! – usaldab tüdrukule isegi hinnaliste värvipulbrite uhmerdamise. Kuid teenijanna pärisosa toonases ajas oli siiski pesta põrandaid, küürida linu, leida turult parim veisefileetükk. Kantseldada pererahva lapsi. Tõrjuda kunstniku metseeni jälke lähenemiskatseid. Selle argise kohale tõuseb varjatud armastus, mis pealtnäha ei saa võimalustki, ent mille tulemusena sünnib maailmakuulus maal, valminud saladuskatte all. Lummava pilguga tüdruk, juuksed kaetud sinikollase riideribaga, kõrvas pärl, pähklisuurune, hõbehall ja raske.
