Sport tuli minu ellu tasapisi ja mitmeid eri radu pidi. Lapsena tegelesin süvitsi hoopis muusikaõpingutega, mis tähendas igapäevast pilliharjutamist 3–8 tundi, valmistudes pidevalt erinevateks konkurssideks nii kodu- kui ka välismaal.

Jalgrattaga sõitsin lapsest peale, ent tegu oli pigem mängu- ja liikumisvahendiga. Täiskasvanuna avastasin n-ö matkajalgrattaspordi, millele lisandus ühel hetkel jõusaalitrenn ning jooksmine. Avastasin rõõmuga, et suudan koormusi kiirelt kasvatada ja olen vastupidav. Jooksin nii maratone kui ka poolmaratone. Kuna olen oma ainevahetuselt ja kehatüübilt n-ö diisel, mitte sprinter, meeldisid just pikad distantsid.

Jalgrattaspordini jõudsin tegelikult läbi toonase spordiklubi spinningutreeneri Hanno Hansovi, kes julgustas soetama esimest maanteeratast. Jalgrattaspordi osas võlub mind see, et see pakub võimalust treenida nii üksi kui ka grupiga, nii maastikul kui ka maanteel. Võib rahulikult treenida, ent samas end tõsiselt proovile panna.

Millise sportliku saavutuse üle tunned enim uhkust?


Olen tulnud kahel korral eraldistardis ehk temposõidus Eesti meistrivõistlustel NSen2 meistriks ja osalenud 2019. aasta suvel UCI Gran Fondo World Championshipsi eraldistardivõistusel Poolas Poznańis.

Kuidas ühildad spordielu oma igapäevase spordivälise eluga?


Treeningute tegemiseks tuleb leida ja võtta aega. Kuna minu igapäevatöö on seotud haridusvaldkonnaga ja töötan kahel töökohal õpetajana, on see kohati keeruline. Ent motivatsiooni ja jõudu leian peaaegu alati. Vaimne väsimus pole tavaliselt seotud füüsilise väsimusega.

Millised on sinu treeningrutiinid? Mitu korda nädalas ja millise koormusega treenid?


Treenin 5–6 korda nädalas, treeningud on erineva pikkuse, koormuse ja iseloomuga. Lisaks rattatreeniguile püüan ära mahutada ka jõusaali ja vähemalt ühe jooksutrenni, võimalusel ka ujumise.

Kuidas on sinu jaoks talv ja varakevad füüsilise ning vaimse heaolu mõistes kulgenud? Kuidas mõjub tippsportlasele selline võistluspaus, mille praegune olukord tekitanud on?


Mulle on COVID-19 epideemia andnud võimaluse just rohkemateks treeninguteks, kuna töö on suures osas toimunud distantsilt. Olen aasta jooksul saanud käia ka kolmes välislaagris. Murekohana ei too ma välja mitte võistluspausi, vaid pigem teadmatust selles osas, millal täpselt võistlemisega alustada saab. Nii on oma ressursse ja plaane üsna raske ajastada.

Mida tähendab sportlase jaoks teadlik suhtumine tervisesse?


Oluline on arusaam, et tervist on raske tagasi saada, kui sellega juba tõsisemaid probleeme on. Samuti jõuab vaimne läbipõlemine kiiresti ka füüsilise terviseni. Need kaks on lahutamatult seotud. Kõik, mis häirib ja tekitab pingeid tavaelus, hakkab kiirelt ka füüsilist vormi ja heaolu puudutama.

Tervisliku, aktiivse ning rõõmsa elu elamiseks peab tundma ennast terve ja värskena. Seda nii igapäevaelus, treeningutel kui ka võistlusperioodil. Seetõttu on hea füüsilise vormi saavutamiseks ja hoidmiseks oluline hoida oma vaimset tasakaalu ning sellega tegeleda.

Kuidas hoolitsed enda tervise eest?


Olen aastatega aru saanud oma n-ö nõrkadest kohtadest, neid aktsepteerinud. Üritan oma nii füüsilist kui ka vaimset poolt just neis aspektides enim jälgida ja toetada.

Tean, et vajan piisavalt, ent ka mitte ülemäära palju und, head tuju ja rõõmsat meelt, normaalset ning mitmekülgset toitumist ja sinna juurde toidulisandeid, millesse usun.

Kuidas jõudsid Chaga Healthi toodeteni ja milline oli sinu esimene emotsioon? Milliseid tooteid kasutad?


Esimene kohtumine tekkis läbi võimaluse ühes laagris tooteid testida. Emotsioon oli ülimalt positiivne, tekitades usaldust. Võin öelda, et võtsin tooted kohe ja loomulikult omaks. Meeldis nii maitseelamus kui ka tootedisain. Kasutan Chaga Healthi eliksiiri ja Chaga pulbreid, mida lisan hommikupudru, keefiri, müsli ja smuuti sisse.

Kuidas tajud Chaga Healthi toodete mõju enda tervisele ja sportlikule vastupidavusele?


Tunnen selget toetust nii oma immuunsüsteemile kui ka jõuvarude kiiremale taastumisele. Kestvussport ja sagedased treeningud erinevates ilmastikuoludes kurnavad paraku eelkõige vastupanuvõimet ja oma keha eest tuleb palju rohkem hoolitseda kui spordiga mitte tegeledes.

Millised on sinu soovitused, kuidas praegusel ajal enda liikumisvajaduse eest hoolt kanda?


Mul on õnnestunud kahe viimase lockdown’i ajal jõusaaliga jätkata, seetõttu suhtun väga suure respektiga inimestesse, kel jätkub motivatsiooni n-ö Zoomi-treeninguteks või siis mistahes koduseks jõutreeninguks.

Eelmisel kevadel hankisin ka endale erinevaid hantleid ja treeningvahendeid, ent minu jaoks osutus üliraskeks üksi kodus nendega trenni teha. Olen oma loomult väga sotsiaalne ja vajan trenni ajal inimesi enda ümber. Ka võõra inimese treeningu jälgimine, näiteks jõusaalis, motiveerib mind rohkem pingutama.

Siiski soovitan väga rikastada oma välitreeninguid erinevate ÜKE-harjutustega, kasutada omaenda keharaskusel baseeruvaid harjutusi ja näiteks jooksutreeningu ühe osana välijõusaali.

Jaga
Kommentaarid