“Ei tea, kas mind on liikvele ajanud tõestamisvajadus? Kuna minust on lapsest saati meedias kirjutatud, on õhus kumanud justkui pidev ootus, et must midagi saab,” tõdeb Marta Vaarik (34).
Ta on pidanud vintage-poodi Morš ja ööklubi Maffia, tantsitanud inimesi DJ-puldist, mänginud teatris ja filmis. Ta on lõpetanud EKA vabade kunstide osakonna ning kaasaegse kunsti magistriprogrammi. Tema käe all on valminud nublu videod “Für Oksana” ja “Universum”. Viimastest töödest teavad laiemad massid tema videot Koit Toome loole “We Could Have Been Beautiful”, kitsam kildkond nautis tema pööraseid kostüüme ja neooniga vürtsitatud lavakujundust LGBTQI+ alternatiivmuusikalil “Veenus.me”. Tal on viieaastane poeg Aadam ja feik-bullterjer Eeva. Ta kirjutab filmistsenaariumi tšikipauerist ja kapitalismi põrmustamisest. Aasta lõpus on tal Vabaduse galeriis tulekul seitsmes isikunäitus. Martast on saanud kunstnik.
Vabakutselise elu on pidev eneseohjamine. Imetlusväärne, et oled nii kaugele jõudnud, teades, et lasteaias sa ei käinud ja koolis oli raskusi distsipliiniga. Kuidas küll?