“See maja, mille ees pargib kollane sapikas,” juhendab fotograaf Krõõt Tarkmeel mind telefonis õigesse paika. Päikese­värvi retroauto ja aknal lehvitav perenaine tuvastatud, sisenen rohelisse hoovi, kust viib rada pruuni kahe­korruselise puumaja taha. Privaatse sissekäiguga korter asub maja teisel korrusel.

Oleksin kui teleporteeritud Haapsallu, Pärnusse… Mõnda hubasesse aedlinna või isegi maakoju. Tegelikult ongi Krõõt oma kodu loonud inspi­reerituna Kuressaares asunud lapsepõlve­kodust. Muidugi on see eelkõige kompaktne linnakodu, mil ruutmeetreid alla 40 ja kust on mugav minna jalgsi nii kesklinna kui ka Telliskivisse ja mere äärde; samal ajal on paik tulvil mälestusi turvalisest lapse­põlvest. Igal sammul on tajuda Krõõda fotokunstniku­hinge, tema armastust kaasaegse disaini ja kunsti vastu (silm haarab Kärt Hammeri, Herkki Erich Merila, Riina Varoli, Jérémie Jungi, Janika Sootna ja ka pisikesel postamendil trooniva Guildi kaabu), meisterlikku taas­kasutusoskust ning lähedaste-sõprade olulisust. See kodu asub vaid sadakonna meetri kaugusel tema eelmisest elukohast.

Sisekujunduse puhul lähtus Krõõt põhimõttest, et kõik oleks teadlikult valitud ja põhjalikult läbi mõeldud. “Mulle meeldib, kui kõik on kureeritud!” on naine otse­kohene. “Olen üle keskmise visuaalne inimene, isegi nõudepesuhari peab olema tervikut toetav.”