Pigmentatsioonihäired - miks tekivad nahale imelikud teist tooni laigud?

Suvi on täies hoos, päike paitab nahka ja merevesi on soe. Enamiku jaoks on see aasta mõnusaim aeg. Kuid väikesele osale inimestest valmistab päike hoopis meelehärmi, tekitades nahale veidraid, teist tooni laike. Mis need on, ja miks need tekivad?

Naha pigmentatsioon näitab meie nahatooni värvust. Meie nahk saab oma värvuse melaniinist, mida toodavad meie kehas teatud rakud – melanotsüüdid. Melaniini kogusest sõltub meie nahatoon, juuksevärv ja isegi iirise värv silmades. Melaniinitase sõltub suuresti inimese rassist ja nahatüübist. Tumedama nahaga inimestel on melaniini rohkem, heledama nahaga inimestel vähem. Melaniini toodetakse päikesekiirguse toimel suurendamaks kaitset kahjulike UV kiirte vastu. Kui aga melanotsüüdid saavad kannatada, muutub melaniini tootmine või normaalne hävinemine nahas, ning tekkinud ongi pigmendihäire.

Pigmendihäire on üldine nimetus erinevatele pigmentatsiooniga seotud muutustele nahal. Kaks enim levinumat naha pigmendihäiret on hüperpigementatsioon ehk melasma (pigmendilaigud) ja hüpopigmentatsioon ehk vitiiligo (valged laigud nahal).

Melasma ehk pigmendilaigud

Melasma on olukord, kus päikesekiirguse toimel toodetud pigment jääb püsima, ning nahale tekivad selgelt eristuvad tumedamad laigud. Reeglina on laigud sümmeetrilise kujuga, ning esinevad pigem põskedel, otsaesisel, ninal, lõual ja ülahuule kohal. Valdavalt kimbutab see probleem naisi, sest vaid umbes 10% kõikidest melasma juhtudest esineb meestel.

Tumedama nahaga inimesetel (eriti afro- ja ladina-ameerikased, hispaanlased, asiaadid, Põhja-Aafrika ja India rahvused) on oluliselt suurem tõenäosus melasma esinemiseks. Uuringute põhjal on melasmat seostatud ka pärilikkuse ja hormonaalsete muutustega kehas (näiteks rasedus, või hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite võtmine). Samuti suureneb oluliselt oht pigmendilaikude tekkeks peale päikesepõletust nahal.

Nahale tekkinud pigmendilaigud ei ole ohtlikud, ja mõjutavad pigem inimese enesehinnangut. Üldjuhul pigmendilaigud ise ära ei kao, ja vajavad kas ravi arsti juures või ilusalongis. Viimastel aastatel on turule toodud ka mitmed efektiivsed kosmeetikatooted, mis aitavad pigmendilaike vähendada või eemaldada mugavalt kodus. Kahjuks pigmendilaikude puhul ei ole kiiret abi loota – enamus ravivõimalusi nõuavad kannatust, ja võivad kesta 6-12 kuud või lausa kauem. Pigmendilaikude tekkimise eest aitab kaitsta kõrge kaitsefaktoriga päikesekaitsekreem. Ning isegi, kui laigud juba tekkinud on, aitab korralik päikesekaitse hoida pigmendilaigu tumenemise eest.

Vitiliigo ehk laikpigmenditus

Vitiliigot iseloomustab nahast pigmendi kadumine. Selline olukord tekib siis, kui melanotsüüdid (pigmenti tootvad rakud) naha teatud kohtades hävivad. Hele või valge laik võib nahale tekkida ükskõik millises kehapiirkonnas. Laike võib esineda ka mitmes kohas korraga ning heleneda võivad isegi karvad. Vitiliigo täpne põhjus on teadmata, kuigi arvatakse, et see on autoimmuunhaigus, kus keha enda immuunsüsteem ründab ja hävitab pigmenti tootvaid rakke.

Vastupidiselt eelpool mainitud melasmale, on vitiliigo harvaesinev haigus, esinedes vaid 1-2% elanikkonnast ning sugu ei mängi selle häire puhul rolli. Küll aga mängib mingil määral rolli geneetika. Nii nagu melasmagi, ei ole vitiliigo ohtlik haigus. See ei põhjusta valu ega tüsistusi, ning selle ainus mõju on psühholoogiline. Samuti on vitiliigoga seotud pigmendihäirete ravivõimalused piiratud, ning pikaajalist tegevust nõudvad.

Kõige efektiivsemalt saab valgete laikude ja normaalselt pigmenteerunud naha vahelist kontrasti vähendada kasutades igapäevaselt päikesekaitsekreemi. Kõrge faktoriga päikesekaitsekreem ei lase nahas melaniinil tekkida. Kui nahk ei päevitu, ei ole ka valgete laikudega kontrast nii silmatorkav.

Vitix ja Depiwhite tooted leiad www.rosena.ee dermakosmeetika e-poes, ja kasutades ostu vormistamisel koodi ROSENA21, saad tavahinnaga toodetelt 20% soodustust.