Kuidas on nüüdne võrdlemisi koroonavaba suvi möödunud?

Näitlejale ja lauljale ansamblis Diskofon on see olnud väga töine ja palav. Mõlemad on olnud minu jaoks väga tervitatavad - nii kuumus kui viibimine laval. Olen sellest väga puudust tundnud. Ootan kõiki Tõstamaale “Läbi kõigi elude ma otsin sind…” etendust vaatama, augustis teen kaasa “Sitsi Silentiumis” Balti Manufaktuuris. Need kaks suuremat projekti võtavadki suve enda alla.

Kas nii töise suve kõrvalt endale ka aega jääb?

Sellel suvel on vabade nädalavahetustega väga kitsas käes. Tundub, et septembris saab alles puhata.

Eks sai koroona-ajal ka puhata, kuid õnneks on bändi liikmed saanud väga headeks sõpradeks. Nendega koos kontserti tehes on tunne, et oled sõpradega kuumal rannaliival.

Hiljuti tuli välja film “Öölapsed”, kus mängisite vanemat õde Karinit. Mis seda tegelast innustab?

Tema motivatsioon on eneseteostus. Seda nii enda sees, et olen kõike väärt, kui teistele seda näidata. Minu jaoks asub ta võitlusesse iseendaga. Need inimesed, kes tema teele satuvad - tema ülemus ja natuke romantilisem omavaheline suhtlus - panevad teda inimesena proovile. Selliseid eneseületamisi oleme me kõik oma elus ikka korra teinud.

On Teie ja tema vahel veel sarnasusi?